R, 2.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

ETVst võib saada meediagrupp

Allan Keian
ETVst võib saada meediagrupp
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Riigikogu liikmetest ja ringhäälingu asjatundjatest koosnev ringhäälingu nõukogu hakkab tänasel koosolekul arutama avalik-õigusliku televisiooni järgmise kolme aasta (2003–2005) arengukava, mis näeb ette TV ja raadio liitmist ning ühtse meediagrupi loomist, kirjutab Äripäev.

Arengukava töötasid välja ETV juhid ja meediaala asjatundjad, see läheb Riigikokku vastuvõtmiseks 1. märtsil. «Asi on nii värske, et sain alles praegu kätte raadio-osa ja ETV osa pole veel näinud,» ütles eile pärastlõunal ringhäälingu nõukogu juht Tiit Sinissaar. Seetõttu ei osanud ta kava kommenteerida. Tema sõnul on täna nõukogu koosolekul kava koostamise esimene vaheetapp. Kava valmimisega on tema sõnul aega kuu lõpuni, enne kui otsuse eelnõu Riigikogu suurele saalile läheb. Meediagrupi idee järgi liidetakse televisioon ja raadio. Uus firma hakkab tegelema kirjastustegevusega, korraldama kontserte, andma välja heliplaate ja videokassette ning arendama tegevust üle interneti. «ETV ei saa olla lihtsalt telekanal,» võttis arengukava sisu kokku ETV juhatuse esimehe kohusetäitja Ilmar Raag. Ta ütles, et esimeseks pääsukeseks saab uue idee järgi «Sirbisaade», milles osalevad ajalehe Sirp ajakirjanikud ja mis peaks väärtustama nii televisiooni kui kultuurilehte. Arengukava kohaselt peaks meediagrupp arendama sünergiat kõigi kultuuriprojektidega, mis saavad riigilt toetust. Nii näiteks saab televisioon tutvustada uut teatrietendust, vahendada sealt muljeid ning lõpuks etendus lindistada ja müüa kassette salvestusega. Samuti arvestab arengukava digitaaltelevisiooni tulekut ja interneti kiiret arengut. Digitelevisiooni puhul on võimalik korraga edastada mitut programmi, tehniliselt peaks digitelevisioon olema nähtav järgneva kolmeaastase perioodi lõpuks. Interneti valdkonnas arvestab arengukava võimalust vabastada vaataja eetriaja sõltuvusest, nii et saateid saab vaadata igaühele sobival ajal. Samuti pakuks internet tavapärastele saadetele lisaväärtust. Arengukava näeb ette televisioonile uue maja ehitust. Kuna ainult TV-le maja ehitada poleks ratsionaalne, on sinna plaanis üle tuua ka raadio. ETV ja raadio kattuvad ja sünergiat võimaldavad valdkonnad on saatekulud, heliarhiiv, autorikaitse ja turundus. Raag ütles, et takistuseks arengukava teostamisel võib esiteks saada raadiopoolne vastuseis. See on hirm, et ETV probleemid kanduvad raadiosse üle. «Pigem tuleks ETV enne terveks teha,» ütles Raag. Arengukava eelduseks on, et Eesti Televisiooni maksmata võlad 77 miljoni krooni ulatuses makstakse riigieelarvest või ajatatakse kümneks aastaks. Samuti peaks riigieelarvest tulema raha raadiole ja televisioonile kokku 270 miljonit krooni praeguse 200–210 miljoni asemel. Arengukavale võib Raagi sõnul saada takistuseks Riigikogu liikmete leigus. Tema sõnul on karta, et arengukava on Riigikogu liikmetele liiga keeruline, selle viitsivad läbi lugeda ainult kultuurikomisjoni ja ringhäälingu nõukogu liikmed ning 2 kuni 3 asjast huvitatut. Mõned Riigikogu liikmed on seisukohal, et televisioon ja raadio ei peaks olema avalik-õiguslikud, vaid riigiettevõtted, selline otsus seaks arengukava löögi alla. Riskiteguriks võib osutuda ka ettevõtte juht, kes ei suuda rahaasju kontrolli all hoida.

Tagasi üles