Nagu varasematelgi aastatel, heiskab Narva linn tänavu Eesti Vabariigi aastapäeval sinimustvalged lipud ka tänavatel, mis kannavad süütute inimeste mõrvadega seotud kommunistlike revolutsionääride nime.
Narva heiskab lipu punamõrtsukate tänavail
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Narva linn end tänavu 24. veebruaril lipuehtesse rüütab, lehvivad trikoloorid ka Daumani ja Tiimanni tänaval. Kuigi enamikule narvalastest on need tänavanimed teada, ei tea suurem osa, et Ans Dauman (Daumanis) ja Albert-August Tiimann olid tegelased, kes tegid kõik, et Eesti Vabariik sündimata jääks.
Põline narvalane Tiimann ja lätlane Daumanis tõusid Narva linnas juhtivatele positsioonidele pärast 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni.
Tsaariarmees Narvas aega teeninud Daumanise karjäär oli kiire ja peadpööritav: pärast tsaari kukutamist veebruarisündmuste käigus valiti ta soldatite nõukogusse ning juba augustis oli endisest pataljoni komandörist saanud Narva linnapea. Oktoobris punapöörde ajal asus lätlane juhtima Narva kommunistlikku sõjarevolutsioonikomiteed.
Narvas sündinud Albert-August Tiimannist sai pärast Veebruarirevolutsiooni Venemaa sotsiaaldemokraatliku tööpartei Narva organisatsiooni ning linna täitevkomitee esimees. Oktoobri punapöörde ajal oli temagi Narvas üks sõjarevolutsioonikomitee juhte.
Vabadussõja ajal olid mõlemad tegelased Narvas Eestimaa töörahva kommuuni peamised aktivistid, kes võitlesid kommunistliku võimu kehtestamise eest Eesti iseseisvuspüüdluste ajal.
Ajalugu tunneb neid kui julmi mehi, kelle käed on määritud süütute inimeste verega.
Narva peatimukas
Ajaloolasest endine Narva volikogu esimees ja linnapea, praegune rahvastikuminister Eldar Efendijev peab Tiimanni- ja Daumani-nimelise tänava olemasolu Narvas kohatuks, sest neid mehi pole põhjust austada. «Nad osalesid represseerimistes ning nende allkirjad on dokumentidel, mille alusel väga palju inimesi hukati,» teab Efendijev.
Aastaid kommunistlike sümbolite ja nimede ärakoristamise eest Narva linnavõimudega vägikaigast vedanud Narva muinsuskaitse seltsi esimees Jüri Tõnisson lisab: «Daumanis oli kommuuna ajal Narvas peatimukas.»
Meeste julmusest annab tunnistust punavägede Eesti pealetungi ajal deklareeritu: kui Eesti pool laseb taganedes õhku Narva sillad, ehitab Punaarmee uued sillad pursuide laipadest.
Miks Narva linnavõimud on siiani hoidnud au sees hirmu ja surma külvanud punatimukaid, kes võitlesid Eesti Vabariigi iseseisvuse vastu, on segane ja selle küsimuse peale kehitatakse vaid õlgu.
«Tänavanimede muutmisega tegeles omal ajal kultuurikomisjon ning osa nimetati 1995. aastal ka ümber,» mäletab linnasekretär Ants Liimets.
Üsna palju madinat oli tol ajal kindral Fedjuninski nimelise tänava ümbernimetamisega. See oli mees, kelle käsul ajalooline Narva linn Teises maailmasõjas maatasa pommitati. Ent siis lükkas volikogu kultuurikomisjon Tiimanni ja Daumani tänava nime küsimuse otsustamise edasi.
Aktiivselt tegelesid tänavanimede muutmisega 1990ndate keskel Narva muinsuskaitsjad, kes esitasid linnavõimudele nimekirja tänavatest, mis tuleks ümber nimetada, ja tegid ettepanekud uute nimede panekuks ja vanade taastamiseks.
Valimised takistuseks
Seltsi esimees Jüri Tõnisson räägib, et algul läks nimede muutmine üsna libedalt, ent siis, kohalike omavalitsuste valimiste lähenedes hakkas asi venima. «Siis leidis volikogu, et Tiimanni ja Daumani tänavas elab tuhandeid inimesi ning nende nimede muutmisel peavad elanikud oma aadressi ümbervormistamisel raha maksma. See oli suurepäraseks ettekäändeks, et asi nurjata,» räägib Tõnisson.
Eldar Efendijev ütleb, et suurem osa narvalastest on ilmselt nende tänavanimedega harjunud ega teagi, kes olid Dauman ja Tiimann.
Jüri Tõnissoni sõnul pole nad viimasel ajal enam Narva linnavõimudele sel teemal survet avaldanud. «Praeguste võimudega on see lootusetu. Ehk pärast valimisi midagi muutub,» sõnab Tõnisson.
Kommunistliku pärandi vastu Narvas on korduvalt sõna võtnud ka Vana-Narva selts, mis ühendab endisi narvalasi, kuid seltsi esimehe Vilma Talbergi sõnul on raske midagi saavutada, kuni Narvas püsib senine mõtteviis. «Meil on mitu asja, mis südant riivavad,» ütleb ta.
Talberg toob näiteks asjaolu, et siiani on Pimeaias püsti mälestusmärk Viljandi punasele kütipolgule. «Me ei taha, et see hävitataks, vaid see tuleks viia sobivamasse kohta, nagu kunagi Lenini kuju linna keskelt ära viidi. Kuigi see, et kuju nüüd linnuseõuel on, pole samuti sobilik, sest korraldada seal rahvuslikke üritusi Lenini käe suunamisel on minu meelest vale,» sõnab Talberg.
Küsimusele, mida on Vana-Narva seltsi esindajatele vastanud linnavõimud, kostab Talberg: «No mida ütleb üks linnajuht ajal, mil tulemas on valimised, kui kõik nad tahavad valituks saada?»
Ajaloolane ja keskerakondlasest Riigikogu liige Küllo Arjakas arvab, et linnavõimud on lihtsalt unustanud, et Narva tänavad kannavad sobimatuid nimesid. «Tänavate ümbernimetamine on Narva linnavõimude pädevuses ja usun, et nad saavad tänu Põhjarannikule natuke mõtiskleda uute tänavanimede üle,» sõnab ta.
Erik Kalda, Põhjarannik
uudised@postimees.ee