Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsi erahaiglas meditsiiniõena töötava eestlanna sõnul kulub välismaalasel skandinaavlastega võrdväärse tööloa saamiseks aastaid, ehkki Eestist uusi meedikuid otsivate rootslaste väiteil piisab vaid poolest aastast lisaõpingutest.
Stockholmi lähistel ühes erahaiglas alamastme meditsiiniõena töötav Krista (nimi muudetud - toim) tunnistas Postimehele, et Rootsi sotsiaal- ja tervishoiuametnikega suhtlemiseks ning töö- ja elamisloa saamiseks ei piisa üksnes kohalike haiglate soovist leida välismaalt abitööjõudu.
Halvem kui pagulasel
«Haiglad võivad tõesti soovida sind medõeks värvata, aga sellest hoolimata pole siin kohe õena töötamine mitte mingil juhul võimalik,» rääkis meditsiiniõe haridusega, ent erahaiglas sanitaritööd tegev Krista.
Pärast Norra ärimehe Finn Radmanni ootamatult seiskunud katset vahendada Eesti meditsiiniõdesid Norra haiglatesse asus rootsi keelt valdav neiu omaalgatuslikult Skandinaavias tööd otsima.
Tema sõnul tuleb enne ametliku tööloa saamist läbida kuni neli aastat keeleõpinguid ning täienduskoolituse, sest Rootsi ametnikkonna jaoks ei ole väljaspool Euroopa Liidu piire omandatud meditsiiniõe haridus liikmesriikidega samal tasemel.
«Lisada tuleks vist ka aeganõudev kirjavahetus ametnikega,» sõnas Krista.
Et enne ametliku tööloa saamist ja riikliku isikukoodi andmist ei ole Rootsis võimalik pangakontot avada või korterit osta, tunneb Krista end hoolimata keele- ja tööoskusest olevat samal tasemel medõeks pürgivate pagulastega. «Vahe on ainult selles, et põgenikele makstakse nii õpingud kui ka elamine kinni, vabatahtlikult riiki tulnu ei saa niisama mitte midagi,» tõdes Krista.
Veebruari alguses käivitas Rootsi Dalarna maakonnahaigla projekti Eesti meditsiiniõdede koolitamiseks, et õppurid 2003. aasta jaanuarist ametlikult tööle vormistada.
Projekti Rootsi-poolse koordinaatori, Faluni keskhaigla töötaja Anitha Söstrand-Bengtsoni sõnul vajab viiest raviasutusest koosnev maakonnahaigla juurde ligi 100 meditsiiniõde ning loodab koolitusprogrammi esimesel aastal leida Tallinna Meditsiinikooli abiga vähemalt 15 õde.
Söstrand-Bengtson kinnitas, et kõik Tallinna Meditsiinikoolis korraldatavatel kursustel osalevad õed saavad Rootsis tööd ning lisas, et töölubasid väljastava sotsiaal- ja tervishoiuametiga on koostöö juba alanud.
Lepinguid pole sõlmitud
«Radmann oli eraettevõtja, kes lootis õed haiglatele nii-öelda maha müüa, ent meie pakume neile töökohti igasuguste vahendajateta,» rääkis Söstrand-Bengtson. Ta lisas, et Dalarna maakonnahaigla soovib peale täienduskoolituse alustada eestlastega ka tudengite ning õppejõudude vahetust.
Tallinna Meditsiinikooli välissuhete koordinaatori Tiina Juhansoo hinnangul on rootslaste ettepanekut vara maha laita, sest see on veel liiga toores. Samal põhjusel pole õppeasutus Dalarna maakonnahaiglaga veel ka ühtegi lepingut sõlminud.
«Ma olen rootslaste õppeprogrammi näinud ja võin tõepoolest öelda, et see on üliraske, sest siinsed õed peavad väga palju juurde õppima,» möönis Juhansoo.
Radmann jätkuvalt kadunud
Meditsiinikooli täiendõppeosakonna juhataja Aleksei Gaidajenko kinnitas, et õdede täiendkoolitust ei alustata enne, kui töökohtade saamist kinnitavad paberid on olemas ning Rootsi ametnikud oma nõusoleku andnud.
«Ma lihtsalt ei lubaks seda alustada enne, arvestades, et eelmise projektiga läks kool alt,» ütles Gaidajenko.
Veel eelmise aasta sügisel Eesti ja Läti meditsiiniõdedele Norra haiglates töökohti lubanud ärimees Finn Radmann on siiani Tallinna ja Läti meditsiinikoolidele võlgu sadu tuhandeid kroone, kuid hoolimata võlateadetest pole ärimees õppeasutustega ühendust võtnud. Finn Radmann ja projekti Eesti-poolne juht Katrin Saapar jäid Postimehele eile kättesaamatuks.