Eksministrid: elekter kallineb niikuinii

Liina Tõnisson ja kolmes valitsuses sama ametit pidanud Jaak Leimann olid ühte meelt, et energiamonopoli lõhkumist tuleks veel kaaluda Endiste majandusministrite hinnangul ei aita energiaturu avanemine ega praeguse hiigelmonopoli tükkideks lõhkumine tulevikus pidurdada elektrihinna tõusu.

«Energia tootmine vajab igal juhul investeeringuid, mis tuleb paratamatult tarbijatel kinni maksta, sellest me ei pääse,» selgitas 1990. aastate keskel majandusministri toolil istunud isamaaliitlane Toivo Jürgenson. Energiaturu Inspektsioon nõuab elektri tootmishinna alandamist Energeetikakonverentsil arutati tulevikuprobleeme Taastuvenergia kasutuselevõtt Eestis

Jürgensoni hinnangul on elektritootmisele kõige ohtlikum hakata poliitiliste otsustega kunstlikult hinda määrama. «Loodan, et kaksikliidu valitsus ei lähe ajas tagasi, ohjates elektri kallinemist,» sõnas ta. «Sellega vabastatakse vastutusest nii energiaettevõtete nõukogud kui ka juhid. Alguses võib see tarbijate olukorda tõepoolest leevendada, kuid läheb hiljem maksumaksjale väga kalliks.»

Praegune majandusminister Liina Tõnisson kinnitas eile, et näeb elektrihinna langetamiseks võimalusi ennekõike energiafirma tegevuse tõhustamises ega välista ka riigi toetusi.

Tuumajaam liiga kallis

Kolmes valitsuses majandusministri ametis olnud Jaak Leimanni hinnangul aitab elektrihinna praegust tõusu pidurdada põlevkivi odavnemine. «Kaugemas perspektiivis aga tõuseks hind taas,» nentis ta.

Jürgensoni arvates ei tooks elektri odavnemist kaasa ka alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõtt. Tuumaelektrijaama Eestisse rajamine tähendab tema hinnangul Eestile liiga suure tüki haukamist.

«See on meie väiksele riigile selgelt liiga kallis ja riskantne projekt,» hindas ta. «Liiga kalliks läheks ka jäätmete utiliseerimine.»

Alternatiivsete energiatootmise viiside kasutuselevõttu peab valitsus Jürgensoni sõnul kõigiti soodustama. Energiatootmises tekkida võivaid puudujääke saaks kompenseerida energia sisseostmisega. «Samas ei tohiks riik suurendada sõltuvust Venemaast,» rõhutas Jürgenson.

Jaak Leimann ei näe põlevkivienergeetikale alternatiivi veel lähema 15 aasta jooksul. «Küll aga võib Euroopa Liit meid sundida seda saastamist lõpetama,» nentis ta.

Leimann lisas, et turg ja ka reaalsed võimalused tuleb ka teistele tootjatele tagada. «Turu avamist ma küll detailides veel ette ei kujuta, kuid kaabel Soomega, millele on teatud toetus olemas, annaks meile võimaluse osta hüdroenergiat Norrast,» tõi ta näite.

Lammutamine kaheldav

Jürgensoni hinnangul polnud presidendi ettepanekutes energiaturg avada ja elektrijaamad riigistada midagi uut. Ka kolmikliidu koalitsioonilepe nägi neidsamu muutusi ette, kuid erinevusega, et elektrijaamad jäävad riigile.

Rüütli plaani järgi tohiks kaugemas tulevikus erastada kuni kolmandiku Narva Elektrijaamade aktsiatest. Jürgensoni hinnangul peaksid ka ülekandevõrgud jääma riigi kontrolli alla.

Jürgenson ei pea mõistlikuks Rüütli soovitust eraldada elektri tootmine, ülekanne, jaotamine ja müük erinevateks ettevõtmisteks. Eesti Energiat ei saa eksministri arvates väga põhjalikult osadeks lõhkuda, sest see hakkab takistama laenude hankimist.

Ka Jaak Leimanni hinnangul on kaevandused ja tootmine üks tervik, mida lahutada ei saa. «Tükkideks jagamist tuleb veel väga põhjalikult arutada, kuid ülekandmist ja müüki võib eraldada küll,» ütles Leimann. Eestis on juba Läänemaa ja Narva jaotusvõrgud erastatud ja selleks vajalik kogemus olemas.

Leimanni hinnangul võib Eesti Energia tükeldamine vähendada peale krediidikõlblikkuse ka ettevõtte konkurentsivõimet turu avanedes liitumisel Euroopa Liiduga.

Praeguse kaksikliidu majandusminister Liina Tõnisson märkis, et energiaturg peaks avanema järk-järgult vastavalt euroläbirääkimistele. «Monopoli lõhkumist tuleb aga veel tublisti arutada,» sõnas minister Kanal 2 uudistesaates.

Tõnisson kinnitas, et valitsuse energeetikaplaan valmib selle aasta lõpuks.

Arvamus

Siim Kallas
peaminister

Presidendi ettekandes sisaldus hulk ideid, millega avalikkus on tuttav juba elektrijaamade erastamise debati ajast. Ettepanekuid oli palju, nende seas oli selliseid, mis on juba töös, ja ka selliseid, mida valitsus ja ka avalik arvamus ilmselt lõpuni heaks kiita ei saa.

Valitsuse poolt juhib energeetika valdkonda Liina Tõnisson ning valitsus on teadlik ka teadlaste viimastel aastatel esitatud seisukohtadest. Neil ettepanekutel on olnud ka mõju valitsuste energeetikapoliitika kujundamisel.

Mart Laar
endine peaminister

Üheski presidendi ettepanekus pole midagi uut, kõik need on varemgi ringi liikunud ja neid on esitatud. Presidendi ettepanekud kõlavad väga sümpaatselt ja on igati tervitatavad.

Lähemal läbiarutamisel on nende samaaegne rakendamine tekitanud probleeme. On võimalik, et Eesti Energias on toimunud positiivseid uusi arenguid ja uusi võimalusi. Seetõttu ootan, et valitsus arutaks kogu selle paketi läbi ning võtaks nende ettepanekute kohta põhjendatud seisukoha.

Edgar Savisaar
endine peaminister

Eesti energeetikasektor tervikuna on äärmiselt oluline majandusharu kogu Eesti jaoks. Sellega toimuv mõjutab tugevalt nii ettevõtete äritegevust ja konkurentsivõimet kui ka iga inimest, kes elektrienergiat tarbib.

Seetõttu on presidendi kolmapäevane ettekanne Riigikogule igati põhjendatud ja õigeaegne.

Mitmed Rüütli viidatud sammud on Eestile kaugemas perspektiivis möödapääsmatud. Praegu on küsimus vaid selles, kuidas neid ajastada. Unustada ei tohi, et mitme otsuse puhul oleme seotud juba käivitatud elektrijaamade katelde rekonstrueerimisega ja väga suured struktuurimuudatused võiksid ohtu seada kogu projekti rahastamise.

Muidugi, majandusloogika ütleb, et ühe suure ja tugeva ettevõtte laenuvõime on finantsasutuste silmis suurem kui nelja väiksema oma. Aga on ka argumente, mis toetavad vastupidist seisukohta.

Kindlasti peab suurenema igasugune järelevalve monopoli tegevuse üle, sealhulgas peab läbipaistvaks muutuma ka elektrienergia hinnakujundus ise.

Tiit Vähi
endine peaminister

Mis puudutab Eesti Energia lõhkumist, siis pole see uus idee. Kuni minu valitsuse lõpuni märtsis 1997 kehtis sama energeetikakontseptsioon.

Nägime tollal ette, et Eesti Energiast saab regulaator, elektrijaamad muutuvad iseseisvateks tootjateks ja võrgupiirkonnad eralduvad ning erastatakse. Selle kontseptsiooni põhjal erastati Läänemaa ja Narva elektrivõrgud.

Presidendi ettepanek on ratsionaalne ja õigeaegne ning mul on rõõm kuulda, et ka teadlased seda toetavad.

Mis puudutab elektrienergia hinna alandamist, siis olen kogu aeg olnud arvamusel, et Eesti Energia on tegutsenud monopolina. Valitsus on alati lubanud elektrienergia hinda tõsta. See on üks liigkasuvõtmise süsteem, millega pannakse tootjad, korteri- ja majaomanikud ning pensionärid põlvili.

Monopoli vastu võitlemiseks on kaks teed: tõhusa regulaatori moodustamine ja konkurentsi suurendamine.