Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu leevendas eile haldusõiguserikkumiste seadustikku ja relvaseadust, muutes ära varasemas eelnõus olnud piirangud, mis muu hulgas keelanuks korporantidel oma tseremooniatel rapiiride kasutamise.
Kolmapäeval vastu võetud seadus ütleb, et ajaloolise kultuuri-, võitlus- või sporditraditsiooniga seotud külmrelv, näiteks mõõk, pistoda ja rapiir või nende koopia on piiramata tsiviilkäibega relv.
Sama mõiste alla mahuvad ka lakromaatoritega CS või pipargaasiga täidetud gaasipihustid, kuni 4,5-millimeetrise kaliibriga õhkrelvad, jahinoad ja -pussid, allveenuga, spordiotstarbelised vehklemisrelvad, ammud tõmbejõuga kuni 75 kilo, sportvibud tõmbejõuga kuni 45 kilo ja allveerelvad.
Seadus lubab ka, et filmivõtetel, etendustel ja etenduste ettevalmistamisel võib kasutada ka külmrelvi, kui on tagatud ohutus.
Tsiviilkäibes ei tohi kasutada kasteete, kasteetnuge, torketääke, teraspiitsu ja teisi kehavigastuste tekitamiseks valmistatud esemeid, lõike-, torke- või löögirelvi, mis matkivad mingit muud eset või on peidetud selle sisse, ega vedru- või raskusjõul väljaviskuva ja seejärel jäigalt kinnituva teraga nuge, mille tera pikkus on üle 8,5 sentimeetri või mille tera on kahelt poolt teritatud. Seadus karmistab karistusi relvaseaduse nõuete rikkumise eest.
Kui juriidiline isik rikub relva või laskemoona hoidmise, üleandmise, valmistamise, ümbertegemise, parandamise, müügi või muu sellise reegleid, võidakse teda karistada kuni 50 000-kroonise trahviga. Sama trahv ootab juriidilist isikut, kui ta rikub eletrishoki ja tsiviilkäibes keelatud külmrelva kohta kehtestatud nõudeid. (BNS)