Ühendamet lisab piirivalvureile politsei ülesandeid

Tänavu augustis viisid sinistes vormides politseinikud ja rohekates mundrites piirivalvurid läbi ühisreidi Tallinna reisisadama A-terminalis. Tulevikus on meestel ühesugune sinine tavavorm.

FOTO: Mihkel Maripuu

Kiikriga kaugusesse vaatava piirivalvuri idüllilisse ellu tungivad tulevast aastast ka roolijoodikud ja peretülid, sest uus politsei ja piirivalve ühendamet lisab piirivalvuritele politsei kohustusi.



Eelkõige peavad piirivalvurid hakkama täitma ka politsei ülesandeid äärevaldades ja pisisaartel, kus korravalvureid praegu napib või pole üldse.

Siniseid politseimundreid hakkavad piirivalvurid kandma pärast seda, kui senine roheline vorm viledaks kulub. Teenistusastmete osas toimub rida keerukaid muutusi, nii näiteks saab piirivalveseersandist tuleval aastal piirivalvekonstaabel, 2015. aasta sügisest kaob ka sõna «piirivalve» eest ära.

Piirivalvevanemseersandist saab vanemkonstaabel, sellal kui teenistusastmete ülemises otsas toimuvad sootuks vastupidised ja märksa militaarsema taustaga protsessid.

Näiteks peadirektor Raivo Küüdist saab politseikolonel ning tubli töö korral saab mehe ülendada politseikindraliks. Ida prefekt Aldis Alus on samuti politseikolonel, sellal kui ülejäänud kolme prefektuuri juhid peavad esialgu leppima politseikolonelleitnandi pagunitega.

Postimees suhtles tundmatuks jääda soovinud reapiirivalvuriga, kes kinnitas, et mega­asutusega kaasnev tekitab segadust nii tema kui ka kolleegide peas.
Piirivalvuri sõnul õppis tema piirivalvuriks, aga nüüd tuleb välja, et on hoopis politseinik.

Seni ei ole piirivalvuri sõnul jagatud ka konkreetset ja üheselt arusaadavat infot selle kohta, mis siis nüüd ikkagi saama hakkab. «Tallinnas küll oli üks konverents, aga piirivalve reakoosseisust läksid sinna vaid vähesed tallinlased,» lausus ääremaakordonis töötav mees. «Ka meie oma infovõrgust saab lugeda ainult ametlikku juttu, mida näiteks täna otsustati,» lausus mees.

Politseikolonel Küüt


Piirivalvuri sõnul on siiski teada antud, et nad hakkavad tegelema näiteks liiklusrikkumiste ja peretülidega. «Kui kolme valla peale on üks konstaabel ja tuleb mingi peretüli või kaklus, siis peame meie hakkama neid juhtumeid lahendama,» rääkis piirivalvur.

«Üks koolitus küll oli, aga see oli selline üldine jutt. Peretüli lahendamise puhul on vaja teatud psühholoogioskusi, meie lahendaks peretüli ilmselt samamoodi, nagu iga teine tänaval kaklust nägev mees,» nentis ta.

Tulevase politseikoloneli Raivo Küüdi sõnul on uues organisatsioonis tööjaotus paigas ja kõik teevad oma põhitööd. «Tahame kasutada inimesi otstarbekamalt, et nad suudaks täita ka teisi ülesandeid,» selgitas ta. «Aga põhitöö on ikka ühel piiri valvamine, teisel avaliku korra tagamine ja kolmandal näiteks kuritegude uurimine.»

Küüdi sõnul on praeguseks tehtud nn tasandusõpet nii politseile piirivalvetöö osas kui ka vastupidi. «Suur osa ametnikest on selle koolituse juba läbinud,» lisas ta.

Väiksemates maakohtades ja näiteks saartel töötavate piirivalvurite õigused ja kohustused tõepoolest laienevad.

«Kui väikesaarel on ainsa meie ametkonna esindajana piirivalvur, siis tuleb tal vajadusel tegeleda ka näiteks joobes juhtide ohjeldamisega,» tõdes Küüt.

Põhitöö ja lisatöö


Kui aga saarel korra majja löömisele hakkab piiri valvamise kõrvalt liiga palju aega kuluma, tuleb Küüdi sõnul sinna lihtsalt politseinikke juurde saata. Samamoodi võib edaspidi juhtuda, et vajadusel saadetakse näiteks tavapolitseinikke ajutiselt piiri valvama.

Küüdi kinnitusel on piirivalvuri tavavorm tulevikus tõepoolest sinine, nagu ka politseinikel. «See ei tähenda siiski seda, et ööl vastu 1. jaanuari riietatakse piirivalvurid lahti ja pannakse neile midagi muud selga,» lausus ta.

Vormide vahetamine toimub jooksvalt ja seda siis, kui vana vorm ära kulub. Konkreetsete tööülesannete tarbeks tulevad Küüdi sõnul eraldi vormid vastavalt töö eripärale ja roheliseks jääb ka piirivalvuri välivorm.

Küüdi sõnul läheb kõigist asutuste ühendamisega seotud otsustest info sisevõrku ka reatöötajatele lugemiseks. «Informatsiooni saamisel tuleb olla ka ise aktiivne, aga eks me teame, et kõigil on palju tööd,» ütles Küüt. «Seetõttu oleme neid asju ka piirkondades kohapeal lahti seletanud.»

6300 töötajaga hiigelorganisatsioon
•    Politsei- ja piirivalveamet pannakse kokku kodakondsus- ja migratsiooniametist, piirivalveametist ja politseiametist.
•    Aasta algul töötas piirivalveametis 1873 inimest, politseiametis 4384 inimest ning kodakondsus- ja migratsiooniametis 431 inimest ehk kokku ligi 6700 inimest.
•    Ühendasutuses hakkab tööle umbes 6300 inimest ehk ligi 400 inimest vähem kui varem kolmes asutuses kokku.
•    400 inimesest ligi sada on koondatud, ülejäänud lahkusid omal soovil.

Tagasi üles