Jaak Lippmaa soovib sidevaidluses kohtuvälist lepet

Välisministeeriumis töötav Jaak Lippmaa tegi advokaadibüroole Heta ettepaneku leida kohtuväline kokkulepe vaidluses, kus Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (RIKS) palub tunnustada oma eelkäija Valitsusside ja OÜ Kõnetraat sõlmitud lepingu tühisust, kirjutab Eesti Päevaleht.

Tehinguga läks OÜle Kõnetraat 78,1 protsenti riigile kuulunud sidevõrgust. «Tõepoolest, meie poole on pöördunud Jaak Lippmaa, kes pakkus kohtuvälist kokkulepet,» kinnitas riigi ja RIKSi huve esindava advokaadibüroo Heta advokaat Üllar Talviste. «Meie seisukoht on selge: võrk tuleb tagasi anda ning RIKS võiks seejärel kompenseerida Kõnetraadile kulud, mis audiitorakti alusel on tehtud pärast võrgu üleandmist. Oleme valmis kompromissist rääkima.» OÜ Kõnetraat on andnud lepingu ja võrgud OÜle Via Tel, mida juhib Jaanus Kikas. Mõlemad ettevõtted kuuluvad aktsiaseltsile Tele Holding Grupp, kus Äripäeva andmetel on osanikud Jaak Lippmaa, Jaanus Kikas ja Rein Posti. Vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajendiks oli tollase Valitsusside juhi Jaak Lippmaa seisukoht, et riigil pole raha võrgu kvaliteedi parandamiseks. Valitsusside tegevus kuulus riigisaladuse valkonda, kuna muude ülesannete hulgas oli ka luuretegevus. Valitsusside andis kliendid AS-ile Arvelduskeskus, mis samuti kuulub AS Tele Holdig Gruppi. Sinna hakkas laekuma ka klientide raha. AS Arvelduskeskus on praegu likvideerimisel. Valitsusside ja OÜ Kõnetraat vahel sõlmitud magistraalsidevõrgu ehitamise ja ekspluateerimise leping sätestab, et pooled investeerivad võrkude ehitusse. 1999. aasta 30. märtsil allkirjastasid Jaak Lippmaa ja OÜ Kõnetraat kinnitusakti, mille kohaselt investeeringute maht uutesse võrkudesse on olnud 11,3 miljonit krooni. Sellest 8,8 miljonit on teinud OÜ Kõnetraat ja 2,5 miljonit Valitsusside. Valitsusside, nüüd juba RIKS, peab ebaproportsionaalsuse tõttu maksma Kõnetraadile praeguse tulubaasi juures 90.000 krooni hüvitist. Kuna leping kehtib aastani 2009, tuleks maksta ligi kümme miljonit krooni. Pärast seda tuleks võrk välja osta. «Me ei ole nõus selliseid summasid Kõnetraadile maksma ja ei näe selleks ka põhjust. Meie hinnangul pole teine pool investeerinud võrgu ehitusse 8,8 miljonit krooni,» ütles RIKSi juhatuse esimees Marju Laur. RIKS teenindab praegu riigiasutusi ning korraldab ka mere- ja operatiivsidet. Selleks eraldas riik 20 miljonit krooni. RIKSi telefoni- ja andmeside teenuseid kasutab 54 valitsus-asutust. «Olukord on keeruline, et mitte öelda absurdne,» ütles Laur. «Me ei kontrolli võrku, kus paralleelselt opereerivad meie kliendid, ka eriside, ning Kõnetraadi kliendid. Kuuldavasti opereerib võrgus ka Uninet.» Riigikontroll on kaks korda kontrollinud riigikantselei tegevuse seaduslikkust Valitsusside likvideerimisel ning andnud kontrollakti üle Kaitespolitseile, kes algatas uurimise.