Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Silma sarvkesta ootab ikka üle saja inimese

Kuigi juba poolteist kuud kehtib Eestis uus siirdamist reguleeriv seadus, pole see lühendanud silma sarvkesta siirdamisjärjekordi, kus ühtekokku ootab 130 inimest.

Kahes Eesti haiglas, kus sarvkestasiirdamisi tehakse, on järjekorrad isegi pikenenud. Tallinna silmakliinikus on järjekorras sada inimest, Tartu Ülikooli silmakliinikus 30.

Mõlemas on tänavu tehtud vaid kolm siirdamist, sest siirdamiseks vajalike sarvkestade defitsiit on endiselt ülisuur. Kõige optimistlikumate prognooside kohaselt tuleb mõnel haigel oodata sarvkesta viis aastat.

Eelmisel aastal tehti Tallinnas 14 sarvkesta siirdamist, Tartus kuus.

Silmaarstid panid suuri lootusi elundite ja kudede siirdamise seadusele, mille Riigikogu jaanuari lõpus vastu võttis ning president kaks nädalat hiljem välja kuulutas.

Seadus ei too päästerõngast

Võrreldes varem siirdamist reguleerinud sotsiaalministri määrusega sisaldab uus seadus seisukohta, et kui inimene pole oma eluajal avaldanud vastuseisu, et tema elundeid pärast surma siirdamiseks kasutataks, siis loetakse seda nõusolekuks. Varem oli nõutav inimese nõusolek, kui seda polnud, siis loeti seda keeldumiseks.

Tartu Ülikooli silmakliiniku kirurg Riina Pulges ütles, et uus seadus pole siiski midagi muutnud.

«Päästerõngaks pole see osutunud,» nentis ta. «Ikka on vaja küsida ajusurmas inimese omaste nõusolekut elundidoonorluseks ning kui omaksed ei ole nõus, siis pole meil midagi teha.»

Tallinna silmakliiniku kirurg Artur Klett märkis samuti, et silma sarvkestade saamine siirdamiseks on üliraske, sest enamasti on omaksed silma sarvkestade võtmise vastu.

Sugulased pahandavad

«Isegi kui üks sugulane on nõus, pelgab ta otsustada, kartes, et tagantjärele on teised sugulased pahased,» märkis Klett.

Pulgese sõnul on sugulaste vastuseisu põhjuseks kartus, et surnu silmad jäävad auku. Tegelikult eemaldatakse vaid silmamuna õhuke pealmine kiht. «Igaks juhuks teeme laugude vahele väljastpoolt nähtamatud salapisted, nii et midagi pole aru saada,» kirjeldas ta.

Pulgese sõnul on Tartus sarvkesti saadud neurointensiivraviosakonnast. «Selleks tuleb keel vesti peal mööda linna joosta ning ise minna omastega rääkima,» ütles Pulges. «Siirdav kirurg ei tohiks tegelikult omastega rääkida, vältimaks mõjutamissüüdistusi.»

Eestis haigestub aastas umbes 15 inimest erinevatesse silmahaigustesse või kahjustab silma trauma, mõlemal puhul on ainus võimalus nägemist taastada silma sarvkesta siirdamine.

Tallinna silmakliiniku järjekorras olevast sajast inimesest 90 näeb Kletti kinnitusel ühe silmaga, siirdamislõikuse eelisjärjekorras on mõlemast silmast pimedad.

Tagasi üles
Back