Setu päritolu Eesti ravimikuningas Margus Linnamäe (38) eelistab jääda varju. Erinevalt oma edevatest parteikaaslastest Jüri Mõisast ja Tõnis Paltsust toimetab miljardikroonise käibega kontserni omanik vaid valitud kabinettides.
Margus Linnamägi, väga vaikne setu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ta on väheseid lõunaeestlasi, kes peab oma sõnast ja ajast kinni,» seletab Meremäe vallavolikogu omaaegne esimees, praegune valla arendusnõunik Aare Hõrn, kui ütlen, et kohtun poole tunni pärast Margus Linnamäega. Paraku astub kokkulepitud kohas ja hetkel uksest sisse sootuks teine mees ja teatab: «Shefil jäi naine haigeks.»
Vihastun, aga kohe tuleb ka naer peale. Just seesugust stsenaariumi, et setu rebane saadab kokkulepitud kohtumisele oma parema käe Tarmo Laanetu, olid kolleegid ennustanud.
Raudpuu vajub põhja
Linnamäe nimi on setude seas laialt levinud. Meremäe vallavolikogu esinaine Anni Lahe täpsustab siiski: «Tõsi, enamik on säilitanud oma endisaegse kuju - Liinamäe.»
Marguse isa Paul oli kolhoosis autojuht, ema Olga õpetas koolis. «Kuigi pere kolis ammuilma Tartusse, on Margus meie kanti hoidnud ja meie kant on ka teda hoidnud.»
Anni Lahe jutustab, kuidas Margus ostis raamatukogule videomaki, kuidas premeerib parimaid õpilasi ja õpetajaid ja kuidas toetab Seto Kongressi.
«Haruldane poiss oli,» mäletab klassijuhataja Alviine Juhkam Meremäe keskkoolist. Ka tema ei hoia Marguse iseloomustamisel värvi kokku. «Kui Margus nullklassi tuli, mõtlesin, jumal, mis ma temaga küll peale hakkan - oli teine nii püsimatu. Aga esimeses klassis oli täiesti teine poiss.»
Marguse leivanumber olnud klassikaaslaste teavitamine huvitavatest faktidest. «Ta tundis sellest suurt mõnu.» Õpetaja Juhkamile meenub raudpuu lugu. Margus avastas, et kusagil kasvab nii raske puu, mis vees upub.
Tartus panid vanemad Marguse 5. keskkoolis loodusteaduste klassi. Enamik lõpetajatest läks edasi õppima, eriti metsandust ja bioloogiat.
Klassivend Peeter Hõraku mäletamist mööda valitses klassis ääretult tugev nõukogudevastane meeleolu ja «Margus oli selles keskne figuur. Ta oli saanud põrandaalustelt väga hea ettevalmistuse».
Hõrakul on tänaseni pealuusse raiutud Marguse õpetussõnad, kuidas ülekuulamisel käituda: mitte karta, mitte loota ja mitte uskuda. Margusele õpetanud seda omakorda vana ERSP-lane, praegune Riigikogu liige Jüri Adams. «Minu mäletamist mööda käis ta kogu aeg sellise näoga ringi, et kus on see paat, millega N. Liidust pageda saaks,» meenutab Adams.
Tartu 5. keskkooli toonastel õpetajatel seostub Margusega surmahirm. Kui ta viis Kuperjanovi hauale küünla, tuli miilits kooli ja karjus. Õpetajad olid surmahirmus.
Ent küünla viimine oli selle kõrval, millega noor ERSP-lane (parteis 1990. aasta juulist) järgmisel suvel hakkama sai, siiski lapsemäng. Meremäe valla arendusnõunik Aare Hõrn jutustab õhinaga, kuidas nad Margusega Laura küla taha jäävale vanale Eesti piirile tulpi paigutasid ja milline jama sellest tõusis. «Panime natuke kaugele. Siis tuli üks venelane ja õpetas, poisid, õige koht on siin!»
«Setu fanatismi oli temas palju,» kinnitab klassivend Peeter Hõrak. Kui Tartu õlletehas kuulus veel Margusele, lasknud ta seal pruulida Seto kuningriigi oma Õllokese.
«Poleks arvanud, et temast tuleb suurekaliibriline ärimees,» imestab klassivend Hõrak. Uusrikkaks ta Margust ei pea. «Viimasel kokkutulekul imestasime, et ärituusaks saanud Vendola pole kriipsu võrragi muutunud.» Hüüdnime Vendola sai Margus mingis näitemängus osalemise järel.
Tihaste ja luikede elust
Hõrn uskus, et Margus läheb teadusesse: «Kas ornitoloogiasse või ajalukku.» Selle asemel, et paraadil punaste lippude all marssida, kadus Margus sõpradega hoopis Matsallu. Vahtis Raana luhal linde, sõitis kanuuga, tundis elust mõnu. Kahest tollasest semust - Peeter Hõrakust ja Leho Luigujõest - on saanud linnuteadlased. Üks uurib tihaste, teine luikede elu.
Hõrak peab saatuse irooniaks, et nii helge peaga poisil diplomit pole. «Kuigi Margus proovis küll ajalugu, küll filosoofiat, semestrikese vist isegi vene filoloogiat, on ta üks väheseid meie klassist, kel kõrgem haridus puudub,» teab Hõrak.
«Margus on ainuke seto ärimees, kes pole seda kunagi häbenenud,» on sõber ja mõttekaaslane Aare Hõrn uhke. Ta teab rääkida, et Marguse firmas olla seto keel lausa ametlikuks keeleks. Vähe sellest, Margust juhib ka setu meel.
«Vanasti tunti hõimu ja suguvõsa, teati, kuidas see mängib,» seletab Hõrn. «Seepärast võetakse tööle ikka oma rahvast - need on prooviga inimesed.»
«Margus ja Aivar räägivad omavahel küll seto keelt,» tunnistab ravimikuninga parem käsi, 25-aastane Tarmo Laanetu, ühtaegu nii Magnum Medicali juhatuse liige kui ravimihulgimüüjate liidu esimees.
Ka Laanetu ise on setu. Nagu ka hambaraviarvete müügiga tegeleva Magnum Dentali juht 34-aastane Igor Piho, Marguse naabrimees.
«Meie organisatsioonikultuurid on totaalselt erinevad,» vangutab Magnumi põhirivaali Tamro president Tarvo Vaasa pead. Vaasa ei pea silmas üksnes piiritaguse peakorteriga konsulteerimist.
«Meie kasutame traditsioonilist hea tava standardit. Me ei julge klienti survestada.»
Kust te ise pärit olete? Tamro president Tarvo Vaasa ütleb väga vaikselt: «Põlvast.» Tulusas ravimiäris on jäme ots üheselt vaeseks peetava Kagu-Eesti meeste käes.
Välistatud juhuslikkus
«Kui kellelegi haiget ei tee, siis nii kaugele kui tema ei jõua,» mõtiskleb kunagine kolleeg. «Kuus-seitse aastat liikus Linnamäe firma pankroti piiril. Aga tal õnnestus sellest õnnelikult välja tulla. Juhuslikult see ei juhtu,» ütleb Vaasa. «Kindlasti toetab Magnum kahte suuremat erakonda, kes järgmistel valimistel tõenäoliselt võidavad,» ennustab ta.
Ja meenutab, kuidas 1996. aastal kutsuti Margusele kuulunud Tallinna Farmaatsiatehase juhtkond täies koosseisus Koonderakonna jõulupeole. Enne jõule oli Margus Linnamäe jõudnud erastada Silmeti.
Kui täpne olla, tuleks Marguse impeeriumi kutsuda Manumiks. Magnum tuletati omal ajal selle asutajate Margus Linnamäe, Aivar Linnamäe ja Georg Gavronski nimede esitähtedest. Dr. Gavronski on ammuilma ravimiärist väljas.
Ka teine suur tegija, ProMedi kunagine omanik Vahur Nurm on loobunud. Kui Magnum ProMedi üle võttis, kuulus mõlemale paarkümmend protsenti turust. Õppinud anestesioloog Nurm kamandab nüüd hoopis Tallinna hipodroomi.
Dr Nurm vaatab kaunite traavlite jooksu oma kabineti klaasist seina taga ja teatab rahulolevalt: «Siin on palju rahulikum kui miljardikroonise käibega kontserni juhtida.»
Aga Margus Linnamäe jätkab võitlust. Kompromissitult, nagu omal ajal Eesti piirile tulpasid paigutades.