Tallinna abilinnapea Eha Võrgu sõnul loodab linnavalitsus, et vabariigi valitsus teeb Neitsitorni päästmiseks tarvilikud otsused võimalikult kiiresti.
Eha Võrk : loodame Neitsitorni osas kiiret ja positiivset otsust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Linnavalitsusel on hea meel tõdeda, et riigivalitsejad lõpuks ometi Neitsitorni teemaga tõsiselt tegelema asuvad," ütles Võrk. „Loodetavasti toetab valitsus linnavalitsuse seisukohta, et Neitsitorn ja sellega seotud muinsusväärtuslikud objektid peavad tagastamata jääma. Paraku ei ole valitsus selle riigile ja linnale olulise kultuuriobjekti tagastamata jätmise küsimuses ikka veel otsust langetanud.»
Võrgu sõnul laseb Riigi Kinnisvara AS juba aastaid tühjalt seisnud mälestisel hävineda, suutmata sellele mõistlikku rakendust leida. Samas on Taani Kuningriik juba aastaid seda rajatist enda valdusesse taotlenud, soovides Neitsitornist ja Taani kuninga aiast Taani kultuuri keskuse kujundada.
«Selle eelduseks on aga objekti omandivaidluse lahendamine," ütles Võrk. „Selline kuritegelik otsustamisega venitamine ja mälestise hävida laskmine on nüüdseks ka UNESCO tähelepanu pälvinud, seega on rahvusvahelist kõlapinda leidnud taas üks Tallinna vanalinna kui maailma kultuuripärandiga hooletu ümberkäimise näide.»
Täna arutati välisminister Urmas Paeti ettepanekul Neitsitorni probleemi valitsuskabineti nõupidamisel. Kinnistul asuvad Neitsitorn, Tallitorn ja linnamüüri osa on praegu Riigi Kinnisvara AS-i omandis. Lühikese Jala väravatorn ja juuresolevad hooned kuuluvad Tallinna linnale.
Rahandusministeerium peab vara tagastamata jätmise menetluse alustamiseks vältimatult vajalikuks kahe eeltingimuse täitmist linnavalitsuse poolt - õigustatud subjekti kindlaksmääramist ning vara endisel kujul säilivuse hindamist. Tallinna linnavalitsus on seni mõlema tingimuse vajalikkust eitanud.
Ministeeriumi kinnitusel on seaduslikult kindlaks määratud õigustatud isiku osalus menetluses möödapääsmatu. Kui sellist isikut ei ole olemas, ei ole ka valitsusel mingit alust mittetagastamise otsust langetada. Tagaselja tehtud mittetagastamise otsus oleks vastuolus seaduse mõtte, kehtiva rakendusakti ning kogu senise praktikaga.
Rahandusministeeriumi väitel on Tallinna linnavalitsuse motiiviks asjaolu, et Neitsitorni endine omanik oli niinimetatud järelümberasujate hulka kuulunud August Kimber. Linnavalitsus on siiani keeldunud täitmast Riigikohtu otsust, mis nõuab järelümberasujate vara tagastamise menetluste taasalustamist.
Peaminister Andrus Ansip ütles tänasel pressikonverentsil, et valitsuse meelsus on küll selline, et kui Tallinna linnavalitsus tunnistab kellegi õigustatud subjektiks, siis vabariigi valitsus kaldub jätma Neitsitorni kui olulise kultuuriobjekti riigile.
«Neitsitornist ja teistest linnamüüri osadest koosneva endise kinnistu tagastamine ei ole põhjendatud,» ütles Võrk. «Tegemist on ajalooliselt väga huvitava ja visuaalselt atraktiivse piirkonnaga, mis peab jääma kõigile ligipääsetavaks.»
Nõukogude perioodil võeti vastavalt kultuurimälestiste kaitse seadusele kogu Tallinna keskaegne linnakindlustusvöönd unikaalse üleliidulise tähtsusega ehitusmälestisena riikliku kaitse alla. Esimesi sõjajärgseid korrastustöid alustati 1953. aastal. Aastatel 1956 ja 1960-1961 taastati Tallitorni ja Lühikese Jala väravatorni vaheline osa varisenud linnamüürist kahes ehitusjärgus sellisena, nagu see eksisteeris XIV sajandil.
Aastatel 1968-1980 restaureeriti Tallitorn ja Neitsitorn ning omapärase sisekujundusega Neitsitornis avati kohvik, mis muutus oluliseks kultuuriinimeste kohtumis- ja suhtluspaigaks. 19. sajandi lõpust kuni 1960. aastateni asusid Neitsitornis kunstnike ateljeed, teiste seas on seal töötanud Kristjan ja Paul Raud, pärast II maailmasõda elas seal mitu aastakümmet arhitekt Karl Burman.