ETV tahab reklaamikeelust mööda pääseda

Alo Lõhmus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kultuuriminister Signe Kivi peab otsustama, kas ETV võib jätkata peaaegu kõigi eesti kultuuriürituste tasuta reklaamimist. Erakanalid kahtlustavad, et kultuuriürituse sildi all võivad tasuta reklaamile pretendeerida ka kommertsüritused. Mõnel menusaatel lootus jätkata erandkorras reklaami näitamist

Oma kirjas kultuuriministeeriumi vastavale töörühmale palub ETV «selgesõnalist luba» jätkata kultuuriinfo tasuta edastamist ka pärast kanali reklaamivabaks muutumist, ehkki kultuuriinfo on teoreetiliselt samuti käsitatav reklaamina.

ETV soovib säärast õigust kõigi Eesti filmide, kutseliste teatrite etenduste ja kunstinäituste kohta (kui need vastavad ETV imagoloogilistele nõudmistele), aga ka näiteks Kinobussi, Leigo järvemuusika, Eesti Kontserdi kontsertide ja festivalide ning paljude teiste kultuurisündmuste kohta.

Kommertsi oht

Nimekirja üritustest, mille kohta ETV jätkuvalt infot edastada soovib, saadab ETV lähiajal ringhäälingunõukogule, kes omakorda teeb esildise kultuuriministeeriumile.

Viimane peab otsustama, kas kultuuriürituste tasuta reklaamimine mahub seaduses lubatud erandjuhtumite alla - on Eesti üldsusele olulised üritused ja sündmused (ringhäälinguseaduse § 29 1 lõige 4) või mittetulunduslikud avalikud või heategevusüritused (§ 29 1 lõige 6).

Kultuuriministrit peab selles töös aitama erikomisjon, kuhu kuuluvad ringhäälingunõukogu, ringhäälingute liidu, teletootjate liidu ja kultuuriministeeriumi esindajad.

Eratelejaama TV 3 tegevdirektori Toomas Vara väitel sisaldab ETV nimekiri aga hulka üritusi, mida ei saa nimetada mittetulunduslikuks. «Ning päris kindlasti pole valdav osa neist heategevuslikud,» nentis Vara.

ETV juhatuse esimees Ilmar Raag möönis, et nimekiri kohtas komisjonis erakanalite vastuseisu.

Erinevad tõlgendused

«Tekkis küsimus, millise etenduse info on kultuuriinfo ja millise oma kommertsinfo. Kas näiteks Evita etendus Tartus on kommerts või kultuur?» tõi Raag näiteks. «Erakanalid leiavad, et mitmed kultuuriüritused peaksid oma reklaami hoopis neilt raha eest ostma. Selle läbi ei kannataks kindlasti mitte ETV, vaid ürituste korraldajad ning lõpuks tarbijad.»

Raag tõdes, et seadus ei fikseeri, kas ja kuidas võib ETV vahendada kultuuriinfot, mistõttu ongi võimalikud eri tõlgendused.

Kultuuriministeeriumi meedia- ja autoriõiguse osakonna juhataja Peeter Sookruus ütles, et mittetulundusliku ürituse definitsiooni pole seni keegi suutnud välja pakkuda. «Ühele tundub üks üritus põhjendatud, teisele teine. Selleks ongi loodud kõiki osapooli kaasav töörühm, mille siht on jõuda konsensusele,» sõnas Sookruus.

Ringhäälingunõukogu liikme Marju Lauristini sõnul kuulub mittekommertslikest kultuurisündmustest informeerimine igal juhul ETV kohustuste hulka. «Selleks tuleb aga defineerida piir, kus kultuuriüritus muutub kommertsürituseks,» lausus Lauristin.

Baltoscandali festivali korraldava Rakvere teatri reklaamijuht Peep Pihlak ütles, et tasuta teadete edastamise võimaluse kadumine ETVs rööviks teatrilt ühe võimaluse end teadvustada.

Ringhäälingunõukogu esimehe Tiit Sinissaare sõnul ei saa reklaamina võtta seda, kui ETV teavitab üldsust neist kultuurisündmustest, mille kulude katmises osaleb ka riik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles