Kui Euroopa Liitu astumiseks kavatsevad poliitikud rahvalt referendumil luba küsida, siis Eesti sõdurid liitlaste käsule allutava otsuse liituda NATOga kavatsevad valitsus ja parlament langetada isekeskis.
NATO saabub Eestisse ilma rahva häälteta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhjus peitub kümme aastat tagasi rahvahääletusel vastu võetud põhiseaduses, mille kohaselt välislepingute ratifitseerimise näol on tegemist Riigikogu eelisõigusega ning referendumil selliste küsimuste puhul rahva arvamust ei küsita.
Sellest hoolimata oleks rahvahääletusega Eesti kodanikelt NATOga liitumiseks loa küsimine eetilistest ja moraalsetest vaatepunktidest õige, sest tegemist on riigieluliselt väga tähtsa otsusega - nii kõlab reformierakondlasest justiitsministri Märt Raski isiklik seisukoht.
Just Raski alluvad töötasid poolteist kuud tagasi välja seaduseelnõu, mille kohaselt oleks Eesti jaoks teise olulise rahvusvahelise organisatsiooniga, Euroopa Liiduga (EL) liitumiseks ainukene lihtne, aus ja õiguslikult korrektne tee korraldada rahvahääletus.
Õigussüsteem jääb paika
Raski sõnul tugineb justiitsministeeriumi selline seisukoht ELiga liitumise osas põhiseaduse analüüsile, mille tulemuste kohaselt praegune Eesti konstitutsioon ei võimalda euroliitu astumist. Nii hääletakski Raski alluvate kava kohaselt rahvas referendumil nn põhiseaduse kolmandat akti, mille vastuvõtmine annaks parlamendile voli euroliiduga liitumiseks käed lüüa.
«ELiga liitumine tähendab integreerumist euroliidu õigussüsteemi - selle kontekstis hakatakse tulevikus tõlgendama nii meie põhiseadust kui ka kõiki teisi seadusi,» selgitas Rask. «NATOga liitumine iseenesest ei tingi meie õigussüsteemi muutumist ning tal ei ole Eestis õigustloovat funktsiooni.»
Rahvas on seni poolt
Kui Raski sõnul on valitsuskabineti koridorides mitteametlikult arutletud ka võimaluse üle korraldada NATOga liitumiseks referendum, siis tema parteikaaslasest peaministri Siim Kallase sõnul pole ta oma ministritega seda varianti kaalunud.
Kui Eesti saab novembris Prahas toimuval alliansi tippkohtumisel kutse NATOga liitumiseks, siis järgnevad sellele kõigepealt liitumisläbirääkimised ning seejärel liitumisdokumentide ratifitseerimine kõigi liitlasriikide parlamentides, selgitas valitsuse pressibüroo direktor Daniel Vaarik.
«Ja kui nende protsesside jooksul kõik märgid näitavad, et rahvas ei toeta enam liitumist, siis kaalutakse ka referendumi korraldamist,» märkis ta.
Märtsis kaitseministeeriumi tellimusel korraldatud avaliku arvamuse uuringu kohaselt pooldab kindlasti või pigem pooldab Eesti ühinemist NATOga 53 protsenti Eesti elanikest, samas kui veerand elanikest on alliansiga ühinemisel kindlasti vastu või pigem vastu.
Eesti inimeste otsus
«Mis on nende jaoks parim, on täielikult Eesti inimeste endi otsustada. NATO-l pole selles küsimuses seisukohta ning vastav otsus tuleb langetada Eesti valitsusel ja rahval.»
Joseph W. Ralston, NATO Euroopa vägede ülemjuhataja, vastuseks küsimusele, kas Eesti kodanikud peaksid näitama oma soovi NATOga liitumiseks rahvahääletusel