Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/11/27/273666t1hb8bc.jpg)
Postimees esitas endistele sotsiaalministritele küsimuse, kuidas nad hindavad sotsiaalminister Hanno Pevkuri ja tema alluvate tööd gripiepideemia ajal. Alljärgnev on aastatel 1995 ja 2002-2003 sotsiaalminister olnud Siiri Oviiri arvamus.
Sotsiaalministri esimene omadus peaks olema oma rahvast hoolida ja mitte elada suletud purgis, kui ümberringi möllab gripp. Nimetame seda grippi siis uueks, sea- või A-gripiks, aga ministrist on lubamatu öelda, et oli linnu¬gripp, nüüd on seagripp ja tuleb kalagripp (Pevkur heitis seagripi üle nalja 4. novembri Nõmme raadio Margus Lepa jutusaates - toim).
Mul rikkus see kommentaar tuju ära, sest ma ei arvanud, et meie sotsiaalminister selleks võimeline on. On asju, millega ei tehta nalja.
Teiste Euroopa Liidu riikide pädevad isikud hakkasid gripi vastu valmistuma varakevadel. Telliti vaktsiinid, võeti vastu meetmed. Brüsseli ja Strasbourgi avalikes kohtades on käte desinfitseerimisvedelik või desinfitseerivad salvrätid - ka selliste väikeste asjadega püütakse vähendada haigestumise riski, sest on selge, et haigus on meie kõrval.
Nii et Eesti sotsiaalministeeriumilt ja eelkõige ministrilt kui poliitiliselt otsustajalt on vaja rohkem poliitilisi otsuseid.
Me muudkui valmistume ja valmistume millekski, aga olukord on juba käes ja nüüd tuleb tegutseda. Sotsiaalministrilt oleks vaja rohkem hoolivust.