Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Eurolaulul võidulaulule «Runaway» tausta laulnud Dagmar Oja ja Kaire Vilgats vahetati hilisemates proovides rootsi muusikute vastu, sest väidetavalt ei sobinud lauljad esituse imagoga. Päeva pilt: Sahlene esitles eurolaulu singlit Sahlene annab tallinlastele kontserdi
Hetkel Eestis viibiv lauljanna Sahlene kinnitas Postimehele, et kaks taustalauljat on välja vahetatud, kuid ei soovinud veel nimetada uute, Rootsist kohale kutsutud lauljate nimesid. Samas möönis ta, et see polnud ainuüksi tema otsus, vaid see sündis koostöös laulu autorite Alar Kotkase, Pearu Pauluse ja Ilmar Laisaare ning Sahlenei plaadikompaniiga.
Ratsionaalne arutlus
«See ei käinud küll nii, et oh, saadame eestlased minema ja võtame kogu eurolaulmise au rootslastele üle,» ütles Sahlene. «Siin on taga ratsionaalne arutlus, milliseid inimesi me vajame visuaalselt ning mida nad oskavad.»
Nii otsisid autorid tausta laulma inimesi, kes lisaks suurepärastele vokaalsetele võimetele oskaks ka pilli mängida. «Ja ma sain aru, et Eestist oli raske leida sellist naismuusikut, kes ühtlasi laulaks superhästi ja mängiks ka pilli,» rääkis Sahlene.
Alar Kotkase ja Pearu Paulusega Postimehel eile ühendust saada ei õnnestunud.
Sahlenei endine taustalaulja Kaire Vilgats ütles, et ei teagi tegelikult, mille pärast lauljaid lauluvõistluse eel vahetati. «Samas, ega ma ise ei ole eriti uurinud ka,» ütles Vilgats.
Koikson näeb väljakutset
Sellegipoolest osalevad nii Vilgats kui ka Dagmar Oja Eurovisiooni lauluvõistlusel, kuna Malta delegatsioon tegi neile ning Airi Allveele, Liisi Koiksonile ja Jelena Juzvikile ettepaneku laulda tausta oma esindaja Ira Losco võistluslaulule «7th Wonder» («Seitsmes ime»).
Vilgatsi sõnul on võõramaalaste taustalauljatena kasutamine Eurovisiooni lauluvõistlusel Maltale ainuomane. «Nad on alati kasutanud selle maa lauljaid, kus võistlus toimub,» rääkis Vilgats.
Liisi Koiksoni kinnitusel on selline pakkumine lauljatele suur väljakutse. «Mõtlesin hetkeks, et ei tea, kas ma siis nüüd reedan kodumaa sellega, et teisele riigile tausta laulan, ent samas - eks eestlastegi eest võistle hoopis rootslased, nii et siis on ju kõik hästi,» ütles Koikson.
Hetkel tutvuvad eestlannad võistluslauluga, esmakordselt kohtuvad nad Malta esindaja Ira Loscoga alles Eurovisiooni nädala algul.
Tegija arvab
Peeter Rebane
Eurovisioon 2002 produtsent
Eurovisioon on andnud mulle huvitava elu. See on esimene kord teha Eestis sedavõrd mahukat rahvusvahelist teleprojekti. Varasematele suurürituse korraldamise kogemustele vaatamata on väga palju televisiooniga seonduvat tulnud õppida siiski nullist alates.
Kindlasti on see väljakutse - ma pole viimased kümme aastat ju kellegi alluvuses töötanud.
Oma firmat juhtides pole mul raame, teen täpselt nii palju, nagu on vaja teha. ETV töö on ajaliselt märksa planeeritum, see vajab harjumist. Aga mulle on alati tähtis tulemus.
Muidugi on see ka minu põhitööd seganud, ma pole saanud küllalt aega pühendada BDG Kontserdi juhtimisele. Aga samas on see ka positiivne, sest kogu BDG Kontserdi meeskond on pidanud põhimõtteliselt ju minuta hakkama saama. Suurimaks probleemiks on mulle ehk see käest ära andmise moment - oled midagi üles ehitanud ja muidugi arvad siis, et oled targim ja tead kõike kõige paremini. Tegelikult sa ei tea. Ühelt poolt on isegi hea, kui ei jäeta võimalust kogu aeg kontrollida.
Uneaeg on lühemaks küll jäänud, show ju läheneb. Kõrini pole küll saanud. Mulle meeldib see projektiõhkkond ja see, et aega ei raisata niisama istumisele. Praeguseks on väga positiivne tunne. Ei ütleks, et mul on närvid pingul - tööd on lihtsalt palju. Aga see mõjubki positiivselt, tähtaegade lähenemisega tunnen end üha paremini. Sest kõik ju toimib ja see motiveerib.
Eks ole nõrku lülisid ka, aga nende kallal tulebki töötada. Tuleb lihtsalt kõik teha selleks, et asja kontrolli all hoida.
Ja ma arvan, et suudame seda. Midagi otseselt karta küll ei tule. Aga hulluks ei maksaks selle koha pealt minna, sest mitte keegi ei suuda sada protsenti kõike ette näha ja kontrollida. Viimane nädal maikuus saab kindlasti «lõbus» olema.
Mul on õudselt hea meel, et ma olen suutnud kogu perioodi üle elada oma isiklikku elu ohvriks toomata.
Lähedastele olen küll vähe aega pühendanud. Aga ega jõuagi suhelda, sest Eurovisiooniga seoses on suhtlust nii palju.
Ainus, mida tahad, on minna koju, olla kahekesi või väiksemas ringis. Rahulikult.