Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2015/09/09/4469527t1h1907.jpg)
Rahvusooperi Estonia nõukogu esitas eile teatri direktorile Paul Himmale ning peadirigendile ja kunstilisele juhile Paul Mägile (pildil)konkreetse nõudmise - kui vastasseis loomingulise kollektiiviga kahe nädala jooksul ei lahene, ähvardab neid töölepingu lõpetamine.
Mägile ja Himmale antud aeg lõpeb 29. mail, päev hiljem koguneb nõukogu erakorralisele istungile.
Rahvusooperi nõukogu esimehe Peeter Oleski kinnitusel tähendab see, et nõukogu ootab konkreetseid aruandeid, mida keegi hiljem avalikult ega nurga taga ei vaidlusta. «Kui mehed oma ülesandega hakkama ei saa, siis on tegemist töölepingu lõpetamisega,» nentis Olesk.
Usaldusisik näeb venitamist
Nõukogu otsus sündis pärast läbirääkimisi teatritöötajate usaldusisikute ja Estonia juhtkonnaga. Teatris juba pikemat aega käärinud pingetest kasvas avalik konflikt aprilli keskel, kui salajasel hääletusel selgus, et 77 protsenti orkestrist ja 91 protsenti koorist soovib juhtkonna väljavahetamist.
Teatrijuhtidele pandi süüks juba pikemat aega kestnud loomingulist ja eetilist kriisi, aga ka ebaõiglast palgapoliitikat. Usalduskriis puudutas ka balletitrupi juhti Tiit Härmi, kuid tema küsimus eile kõne all polnud.
Ooperikoori ja -orkestri usaldusisik Aili Roose ütles Postimehele, et pikendamine lisab vaid asjatuid pingeid, sest sisuliselt on kollektiivid juhid välja visanud. «Mina ei näe, millega nad võiksid meid veel üllatada,» märkis Roose.
Oleski hinnangul teeb konflikt Estoniale halba, kuid juhtkonna lausvallandamine seda probleemi ei lahenda. Nõukogu esimees märkis, et lahendus saab olla vaid juriidiliselt korrektne ja majanduslikult otstarbekas.
«Töösuhete rikkumine ja vead peavad olema tõestatud ja põhjendatud,» nentis Olesk. «Me ei taha olukorda, kus kohus ennistab nad tööle - esiteks läheb see maksma, teiseks pole see probleemide lahendus.»
Rahvusooperi Estonia direktor Paul Himma kinnitas, et on direktorina siiani tegutsenud ja kavatseb edasi tegutseda nii, nagu teatri huvid nõuavad. «Rahvusooperi nõukogu on minu direktoriks oleku ajal kinnitanud auditeeritud majandusaruanded ilma ühegi märkuseta. Me pole kellelegi võlgu, asutus on likviidne, meie plaanid on kaugele tehtud ja avalikud.»
Mägi sõnul pole küsimus temas ega Himmas, vaid Eesti muusikakultuuris tervikuna. «Olen seitse aastat siin töötanud, oleme saavutanud publikurekordi, pole ju võimalik, et seitse aastat juhib Estoniat inimene, kes pole võimeline seda juhtima,» leidis ta.
Intriigid nõukogus
Rahvusooperil on pikaajalised loomingulised plaanid, käib ettevalmistus teatri 100. aastapäevaks, mis jõuab kätte 2006. aastal.
Peadirigent näeb aga rahvusooperi nõukogus jõude, kes sooviksid ise võimule pääseda ning tehtud töölt koore riisuda. «Ma poleks kunagi uskunud, et niisugused intriigid ja propaganda on võimalik muusikaelus,» sõnas ta.
Ka Himma hinnangul oleks asi ammu lahendatud, kui küsimus oleks palkades või töötingimustes. «Ma ei välista, et on mõeldud juba sellele, kes võiks seda maja tulevikus juhtida,» nentis ta.
Ka Postimehele teadaolevalt on Estonia nõukoguga seotud ringkondades uusi võimalikke juhte arutatud. Konkreetsete nimedena on mainitud maestro Eri Klasi ning endist estoonlast, praegust Vanemuise direktorit Jaak Villerit.
Klas ütles, et temale pole Estonia kunstilise juhi ega peadirigendi kohta pakutud ja kuigi ta peab Estoniat koduteatriks, poleks see tema praeguse hõivatuse juures ka mõeldav.
«Olen Tampere filharmoonikute kunstiline juht ja Hollandi Raadio sümfooniaorkestri peadirigent. Kirjutasin lepingu alla ka Tallinna filharmoonikutega, peale selle on mul ühiskondlikke kohustusi,» loetles Klas.
Ka Vanemuise direktor Jaak Viller liigitas pakkumise kuulujutu valdkonda. «Ei, ja isegi kui keegi pakuks, oleks vastus eitav,» ütles Viller.