Juhte motiveerib saavutusvajadus

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Juhtide põhilisteks motiveerijateks on võimu-, saavutus- ja kuuluvusvajadus, samuti hindavad juhid ka vajadust vastutust võtta.

Võimuvajadus on soov kontrollida oma keskkonda, finants-, materiaalseid, informatsiooni- ja inimvarusid. Selles suhtes on inimesed väga erinevad. Mõni kulutab võimu saamiseks palju aega ja energiat, teised väldivad võimu nii palju kui vähegi võimalik.

Kõrge võimuvajadusega inimestest saavad edukad juhid, kui on täidetud kolm tingimust. Esiteks peavad nad võimu otsima organisatsiooni hüvanguks, mitte isiklikes huvides. Teiseks peab neil olema üsna madal kuuluvuse vajadus - täites isiklikku võimuvajadust, võidakse võõranduda teistest inimestest töö juures.

Kolmandaks peab juhtidel olema küllaldaselt enesekontrolli ohjeldamaks soovi võimu järele, kui see peaks hakkama segama organisatsiooni või inimestevahelisi suhteid.

Karismaatilistel liidritel on kõrge võimuvajadus - nad tunnetavad oma isiklikku mõjuvõimu ning on veendunud oma uskumuste moraalses õigsuses. Vajadus võimu järele motiveerib selliseid inimesi juhiks saama.

Oluline saavutusvajadus

Võimukujunditeks loetakse tegevusi, mis avaldavad teistele mõju ja näitavad mõju ning kontrolli teiste üle või teiste tegevuse reguleerimist.

Katsed veenda ja oma seisukohta kaitsta ning abi, nõu ja toetuse pakkumine kui seda pole palutud, loetakse võimukujundite hulka. Võimukujundiks loetakse ka teistele mulje avaldamist, kuulsuse või maine silmaspidamist.

Saavutusvajadus on seotud sooviga täita eesmärk või ülesanne efektiivsemalt, kui seda on varem tehtud. Saavutusvajadus on ühiskonna seisukohalt oluline, sest uuringud on näidanud, et mida suurem on kõrge saavutusvajadusega inimeste protsent riigis, seda tugevam ja õitsvam on selle rahvuse majandus ja vastupidi.

Kõrge saavutusvajadusega inimesed on enamasti edukad ettevõtjad. Sellisest riigist, kus on palju kõrge saavutusvajadusega inimesi, võib oodata kõrgetasemelist ärilist aktiivsust.

Samas peavad kõrge saavutusvajadusega inimesed ennast tulemuste eest isiklikult vastutavaks, seetõttu võtavad nad vabatahtlikult lisaülesandeid ja neil on raske osa oma tööst kellelegi delegeerida.

Saavutusvajadust hinnatakse kompetentsuse standardi kaudu. Siia kuuluvad unikaalsete saavutuste väljatoomine, eesmärkide ja tegevuste positiivne hindamine ning nii teistega eduka võistlemise kui ka ebaõnnestumiste mainimine.

Kindlustunne ja heakskiit

Kõrge kuulumisvajadusega inimesed eelistavad rohkem aega veeta sotsiaalsete suhete hoidmisega, rühmadega ühinemisega, nad tahavad olla armastatud.

Kõrge kuulumisvajadusega inimesed vajavad kindlustunnet ja heakskiitu teistelt ning on tõeliselt mures teiste arvamuse üle. Nad käituvad ja mõtlevad tõenäoliselt nii nagu nad usuvad, et teised neilt seda ootavad.

Tugeva kuuluvusvajadusega inimesed töötavad tihti töökohtadel, kus on palju personaalset kontakti nagu müük ja õpetamine. Inimesed, kellel on kõrge kuulumise vajadus, ei ole kõige efektiivsemad juhid või liidrid, sest nad ei suuda raskeid otsuseid vastu võtta ilma, et nad muretseks oma populaarsuse üle.

Kuuluvuse motiivi näitavad teiste suhtes positiivsete ja sõbralike tunnete ning tegevuste mainimine ning lahusolekuga seotud kurbus.

Vastutusmotiiv jaguneb moraali- ja seadusnormide järgimiseks, kohusetundeks, teiste eest hoolitsuseks, kartuseks negatiivsete tagajärgede pärast ja võimeks oma tegevust kriitiliselt hinnata.

Ruth Alas
majandus@postimees.ee

Autor on EBSi õppejõud

    Tagasi üles