Rahvuslikul pinnal Eesti venelasi ühendavat parteid ei paista kusagilt, pigem näivad segadused süvenevat. Nii lõhenes laupäeval Vene Balti Erakond Eestis, valides uueks esimeheks avalikkusele vähetuntud Viktor Lanbergi, kes töötab Tallinna Linnavolikogus olematu fraktsiooni nõunikuna.
Eesti venelaste parteimängud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis elavate venelaste mitmed liidrid on aeg-ajalt unistanud enamikku siinset venekeelset rahvast ühendavast parteist, ent lähiaastatel tundub see unistuseks jäävatki. Hetkel tegutseb Eestis ametlikult viis vene taustaga erakonda – Eestimaa Ühendatud Rahvapartei, Erakond Eestimaa Ühtsus, Vene Erakond Eestis, Vene Ühtsuspartei ja Vene Balti Erakond Eestis. Eestlaste enamik neil vahet ei tee. Riigikogus töötas kuni eelmise nädalani neist suurima, Eestimaa Ühendatud Rahvapartei fraktsioon eesotsas Viktor Andrejeviga, koondades inimesi mitmest erakonnast. Kuna 13. juunil otsustas Tööpartei Keskerakonna vastu vahetanud Endel Paap fraktsioonist lahkuda, tähendas see ka fraktsiooni töö lõppu ning nõunikele ametikaotust. Veel kaalukam uudis tuli laupäeval, kui ootamatult lõhenes Vene Balti Erakond Eestis. Senise tunnustatud liidri Sergei Ivanovi, kel head suhted Eesti poliitikutega, asemel valiti parteid juhtima vähemalt eestikeelsele avalikkusele pea täiesti tundmatu Viktor Lanberg. Ivanovi süüdistati partei likvideerimise katses, tema poliitiline liin kuulutati ekslikuks. Kui küsisin mitmelt tuntud poliitikult ja ajakirjanikult, mida nad Landbergist teavad, siis selgus, et mitte midagi. Praegusel hetkel töötab Lanberg Tallinna Linnavolikogus fraktsiooni Rahva Usaldus nõunik-abina. Seda kinnitati ka volikogust. Ent sellist fraktsiooni pole juba mõnda aega üldse olemas! Võimumängude käigus visati sealt välja Tsingisser ja Ever, edasi pudenesid laiali teisedki. Kuigi fraktsiooni pole, on selle ametlikul likvideerimisel mingid juriidilised nüansid ning nõunik püsib siiani palgal. Venelaste hulgas teatakse Lanbergi siiski rohkem, kuna tegu on endise näitlejaga, kelle soontes ka saksa verd. Poliitikuna seni varjus püsinud Lanbergis ühed mingit “tumedate jõudude” käsilast ei näe, teised räägivad samas ettekavatsetud võimupöördest parteis. Ivanov lubab oma võitlust jätkata ning kongressi tulemused vaidlustada. Samas tasub meenutada, et kõikvõimalikud segadused, võimu- ja rahaprobleemid on pidevalt kimbutanud teisigi vene erakondi. Kuna hetkel rahunemist ei paista, pigem vastupidi, pole põhjust rääkida ka mingist olulisemast ühinemisest rahvuslikul pinnal. Laiemal taustal on selle põhjused Eestis elava vene kogukonna kirevuses, tohututes erinevustes nii sotsiaalses kui poliitilises mõttes. Kuni isiklike huvideni välja. Vastuolud siinse Eestit austava põlisvenelase, sovetiaega tagasiihkava juurtetu migrandi või Euroopasse pürgiva eduka vene ärimehe vahel on vähemalt sama suured kui erinevate Eesti parteide vahel. Seega – lähitulevikus otsustavat läbimurret liitumiseks näha pole. Nii võiks ehk Eesti parteidel olla paras hetk oma vene tiibasid tugevdada. Samas – kui näiteks Sergei Ivanov oma parteis alla jäädes otsustab varasemat plaani järgides Reformierakonnaga liituda, riskib ta ikkagi reeturi mainega. Siiski on kohalike venelaste parteimängud nende endi asi, mida tasub küll jälgida, mitte aga tormata õpetussõnu jagama.