Ajal, mil tuhanded tudengid ummistavad ülikoolide vastuvõtuosakondi, soovides pääseda õppima sotsiaal-, majandus- ja õigusteaduskondadesse, otsivad tööandjad üha enam tavatöö tegijaid - insenere, piimatöötlejaid, keevitajaid ja kinnisvaraagente.
Riigi koolitustellimus eirab tegelikkust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööandjate Keskliidu tegevdirektori asetäitja Tarmo Kriisi hinnangul on lõhe koolituse ja tegelike töövõimaluste vahel tekkinud seetõttu, et pole jälgitud, mis saab inimestest pärast hariduse omandamist. «Kõige enam antakse haridust humanitaarerialadel, mis on tingitud sellest, et kõrgharidust on aastaid väärtustatud,» rääkis Kriis.
Tema sõnul on segadus haridusmaastikul ja kutseõppeasutuste reformimisega viivitamine viinud selleni, et ülikooliharidusega inimeste ümberõpe on jäänud töökäsi vajavatele tööandjatele. «Ühelt poolt on see tööandjale kallilt maksustatud, teisalt on see justkui õpikulude kahekordne maksmine - küsimus on selles, mida siis riigi raha eest ikkagi tellitakse,» märkis Kariis.
Tööturuameti strateegia ja analüüsi büroo juhataja Elo Parveots lausus, et kuigi antud hetkel pole neilgi täpset ülevaadet, kuidas jagunevad vabad töökohad ja tööotsijad, võib täheldada, et kõige rohkem pakutakse tööd just töötleva tööstuse, ehituse, kaubanduse ning hotellide ja restoranide alal.
Ülikoolid tõmbavad
Tallinna Tehnikaülikooli haridusuuringute keskuse juhi Väino Rajangu hinnangul pole tööturu nõudluse ja olemasoleva koolitussüsteemi vahel nii suuri erinevusi kunagi olnud kui praegu. «Olen kindel, et seda oleks olnud võimalik vältida, sest kannatavad lõpetajad ja kogu ühiskond,» ütles ta.
Rajangu hinnangul on vale, et haridusministeerium planeerib jätkuvalt kutse- ja kõrghariduse koolitustellimusi teineteisest lahus.
«See, et kõrgkoolid on nii arenenud ja tõmbavad kõik noored endale ära, toob kaasa suured sotsiaalsed probleemid,» nentis Rajangu.
Tema kinnitusel on hariduspoliitika tõttu vähenenud nende õpilaste osa, kes sooviksid pärast põhikooli lõpetamist kutseharidust omandama minna.
«Aga samal ajal on paljud noored orienteeritud reaalaladele ega tahagi humanitaarsema kallakuga keskkooli minna,» lisas Rajangu. Tema kinnitusel on praegusest olukorrast väljapääsuks kaks teed - kas hakata Saksamaa eeskujul tooma sisse välistööjõudu või suunata raha täiend- ja ümberõppesse. «Tööturu statistika pole töödeldud haridusliku tunnuse järgi ning puudub korralik tagasiside,» selgitas ta.
Majandusmehed tööta
Haridusministeeriumi suhtekorralduse konsultant Liina-Jaanika Seisler tõdes, et vastuvõetute ja lõpetajate proportsioon ning erialasele tööle suundumise osa on ainult üks koolitustellimuse põhimõtetest.
«On ju olemas ka erialasid, mille puhul on efektiivsust raske määratleda, näiteks semiootikud,» ütles Seisler. Samas tunnistas ta, et ministeeriumil pole ülevaatlikku uuringut, kuidas käituvad noored pärast ülikoolide lõpetamist - kas nad saavad õpitud erialal tööd või mitte. Tema sõnul ei ole selliseid andmeid ka ülikoolidel.
Tartu Ülikooli juures tegutsev karjääriteenistus on üks esimesi kõrgkooli juures olevaid asutusi, mis peale tudengite nõustamise tegeleb ka ülikooli vilistlaste tööhõiveuuringutega. Teenistuse spetsialisti Margit Taro sõnul näitavad kaks küsitlust, et lõpetanutest on suurim töötuseprotsent just seni populaarseks peetud majandusteaduskonna vilistlaste seas.
Helmer Jõgi: plaane on tehtud
Haridusministeeriumi keskharidustalituse juhataja Helmer Jõgi, mida on ministeerium teinud selleks, et koolitustellimus vastaks tegelikule nõudlusele tööturul?
Mis ma siis nüüd pärast aastast töötamist oskan öelda… Igasuguseid tegevusplaane ja -kavasid on tehtud, selge see. Ja tahame järjest suurendada vastuvõttu kutseharidusse. Edasi on väljund rakendusharidusele, soovime üha enam sisse tuua rakenduslikku kõrgharidust.
Saate te nimetada erialasid, mida ministeerium soosib?
Mul ei ole praegu pabereid ega numbreid käepärast, aga… puitu, metalli küll. Ja mehhatroonika on väga populaarne ala. Jätkuvalt trügitakse autolukksepaks, populaarseks on läinud ka teenindus, turism, hotellimajandus.
Mida on ministeerium teinud, et üldharivad kutsekoolid meil olemas oleks või et nende maine paraneks?
Järjest rohkem on vaja kirjutada positiivseid näiteid, rääkida teenimisvõimalustest, praktikast välismaal.
Küsimus on pigem minu põlvkonnas, kes ütlevad oi-oi-oi, minu laps ja kutsekooli - ainult üle minu laiba. (PM)