Eesti teadaolevalt suurima laemaali restaureerimistööd Kuressaare raekojas jõudsid eilseks niikaugele, et tõenäoliselt enne Põhjasõda valminud barokkstiilis taies on kõigile huvilistele vaatamiseks avatud.
Kuressaares näeb Eesti suurimat laemaali
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui muuseumifondides säilitatud 5,5 meetri laiune ja 8,2 meetri pikkune hiigelsuur lõuend jaanuari lõpus Tallinnast Saaremaale jõudis, otsustati maal kohe oma kohale lakke üles panna ning restaureerimistöid tellingutel teha.
Ekslev leidlaps
Projektijuht Aet Maasik OÜ-st Vana Tallinn ütles, et teguviis oli veidi riskantne - ei teadnud ju lõuendi tegelikku seisukorda päris täpselt keegi. Maasiku sõnul on Eestist leitud vaid seitse laemaali ja Kuressaare raekoja saali ehtiv on neist kahtlemata suurim.
Et laemaalil on kummaline saatus, on restauraatorid sellele pannud nimeks «Ekslev leidlaps». Maasiku sõnul ei tea keegi kahjuks täpselt ei teose vanust, päritolu ega sedagi, milline on maali teema.
«Võime vaid maalitud figuuride põhjal arvata, mida kunstnik on öelda tahtnud,» märkis Maasik. «Meile on vaid teada, et kunagine Saaremaa Muuseumi juhataja Timoteus Linna päästis taiese Nõukogude sõjaväelaste käest. Kuidas see aga ajaloomuuseumile kuuluva Maarjamäe lossi pööningule sattus, on esialgu veel saladus.»
Rohkem kunstiväärtust
Raekoja perenaine, Kuressaare Raegalerii juhataja Lii Pihl arvas, et kindlasti lisab laemaal raekojale kunstiväärtust. «Meilt on palju küsitud, miks väljastpoolt nii vanas majas on nii vähe kultuuriväärtuslikku säilinud.»
Pihl loodab siiski, et laemaal on 332-aastase raekoja oma ajastu hõngu viimisel esimene samm. Pihli sõnul taandub aga kõik praegu siiski raha taha, sest kui maali restaureerimiseks saadi Saarte Programmilt 159 000 krooni, siis teine samasugune summa läheks saali kordategemiseks.
Rita Loel
uudised@postimees.ee