Valitsus kavandab koolilastele holokausti mälestuspäeva

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kuus miljonit Teises maailmasõjas hukkunud juuti ja kümned tuhanded Siberisse küüditatud eestlased sööbivad õppurite mällu erilisel mälestuspäeval, kui valitsus kiidab heaks ettepaneku hakata koolides tähistama nn holokausti päeva. Mart Laari valitsus pole mälestuspäeva arutanud Natsiküttimise esimene saak USA eliit näeb Euroopas uut antisemitismi lainet Valitsus kinnitas Holocausti ohvrite mälestamispäeva Kallas loodab holokausti päeva tähistamist Efraim Zuroffi kommentaar: Holokaust Eesti meedias Holokausti päev Tõnis Lukase kommentaar: holokausti päev

Ettepanek kuulutada natsliku Auschwitz-Birkenau koonduslaagri vabastamise aastapäev, 27. jaanuar koolides holokausti ja teiste inimsusevastaste kuritegude ohvrite mälestuspäevaks sündis haridus- ja välisministeeriumi koostöös.

Haridusministeeriumi hinnangul tuleks sellel päeval kindlasti meenutada lisaks Euroopas Teise maailmasõja aegsele holokaustile ka kõiki teisi möödunud sajandi genot-siide, tagakiusamisi, inimõiguste ja põhivabaduste massilisi rikkumisi.

Sellega aidataks ministeeriumi hinnangul kaasa sarnaste inimsusevastaste kuritegude ennetamisele tulevikus ning ühtlasi rõhutataks «välispoliiti-liselt olulist ühtekuuluvust Euroopa ja transatlantilise kogukonnaga».

Ministrid asuvad mälestuspäeva ettepanekut täna arutama oma tavapärasel kabinetinõupidamisel. Järgmise sammuna peaks valitsus küsimust arutama oma ametlikul istungil.

«Usun, et ettepanek holokausti mälestuspäeva tähistamiseks leiab kabinetis üksmeelse toetuse,» ütles haridusminister Mailis Rand.

Rand tunnistab survet

Ranna sõnul võib küll tunduda, et surve holokausti mälestuspäeva tähistada on tulnud väljastpoolt, kuid see sünge periood vajab igal juhul äramärkimist.

Natsiokupatsiooni ajal Eestis toime pandud kuritegudest vaikimist ning passiivsust võimalike eestlastest natsiroimarite mineviku uurimisel heitis Eestile mai lõpus avaldatud artiklis ette ka USA suursaadik Joseph DeThomas.

«Me peame ajalooga tõtt vaatama, mitte pead liiva alla peitma,» kirjutas suursaadik Eesti Päevalehes avaldatud arvamusartiklis. «Holokaust toimus ka siin. Umbes tuhat Eesti juuti ja sellest veel rohkem mitte-Eesti juuti mõrvati sellel maal.»

Holokausti teadvustamise teemat hakkab NATO laienemisdebattide ajal kindlasti tähelepanelikult, väga tähelepanelikult jälgima ka USA Kongress, tähendas Balti-spetsialistist, USA asevälisministri abi Heather Conley mai lõpus antud pressikonverentsil.

25. märts kaalumisel

Postimehe andmetel on USA ja Rootsi saatkond avaldanud ka valmisolekut rahastada Eesti koolidele mõeldud holokausti-teemaliste õppematerjalide tõlketöid ning trükkimist.

Enne tänast kabinetiistungit on holokausti mälestuspäeva tähistamise erinevate võimaluste üle aru pidanud nii möödunud kolmapäeval oma traditsioonilisel töölõunal kohtunud president Arnold Rüütel ja peaminister Siim Kallas kui ka valitsuse julgeolekukomisjon.

Arutelude käigus välja pakutud variant tähistada kõigi inimsusevastaste kuritegude ohvrite mälestuspäevana 25. märtsi, 1949. aasta suurküüditamise aastapäeva, ei leidnud aga toetust ei Kadriorus ega võtmeministritest koosnevas valitsuse julgeolekukomisjonis. Rand välistab kohustuslikud leinaseisakud

Haridusminister Mailis Rand, koolides holokausti mälestuspäeva sisseviimise vajadust tõdevale deklaratsioonile kirjutasid Euroopa Nõukogu haridusministrid alla oktoobris 2000. Miks asub valitsus seda alles nüüd arutama?

Seda ei oska ma küll kommenteerida, mina saan vastust anda ainult tänavu jaanuaris alanud perioodi eest. Veebruarist olen selle teemaga ka aktiivselt tegelnud ja minu poole on pöördunud ka kaks saatkonda.

Need olid Ameerika Ühendriikide ja Rootsi saatkond?

Jah.

Mis holokausti mälestuspäeval koolides toimuma hakkab?

Arvestades seda, et meil on demokraatlik ühiskond, siis loomulikult ei tule ministeeriumilt mingit sundkorras leinaseisakut või aktust. (PM) Holokausti mälestus

• 27. jaanuaril 1945 vabastas Punaarmee Auschwitz-Birkenau koonduslaagri, kus hukkus erinevatel andmetel 1,1 kuni 4 miljonit inimest.

• 27. jaanuaril 2002 tähistasid Euroopas holokausti mälestamispäeva teiste seas Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa, Rootsi, Poola ja Venemaa.

• Iisraelis tähistatakse holokausti ohvrite mälestuspäeva, Yom Hashoah’d alates 1951. aastast. Tänavu oli see 9. aprillil, järgmisel aastal aga 29. aprillil.

Allikad: BBC, Postimees

Eda Post, Kaarel Kaas
uudised@postimees.ee

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles