Haridusminister Mailis Rand nimetab valitsuses tekkinud toetussüsteemide ümberkorraldamisplaane arvamuste paljususeks, kuid ei oska öelda, miks sotsiaalminister soovib esimestena toetuseta jätta just üliõpilased.
Haridusminister lubab tudengitele toetusi
Toimetulekutoetuse eesmärk on toetada neid, kes on vähekindlustatud ja neid, kellel on toimetulemiseks tarvis toetust. Seda siis sõna-sõnalt võttes. Kui me räägime tudengitest, siis valitsuses öeldi välja, et õpilased ja tudengid peaksid olema kokku arvatud perekonnaga ja saama toetust, kui perekonna ühe liikme sissetulek langeb alla kriitilise piiri. Minu seisukoht on teistsugune.
Selge on see, et riik peab tagama selle, et inimesel ei jää haridus saamata ainult majanduslikel põhjustel. Pikemas perspektiivis toetan ma loomulikult õppetoetuste seadust, mida tuleks veel kohendada. Lähiajal prooviksime õppetoetuste seadusega seotud konsultatsioonid lõpule viia.
Esimest korda arutasime seda möödunud teisipäeval ja siis jäime erinevatele arvamustele. Kuna kogu eelarvetõus läheb erinevate toetuste maksmisele, mida näitas ka eelmine lisaeelarve ja näitab ka koostatav lisaeelarve, siis sellest tulenevalt pani valitsus kokku töögrupi, kes vaatas läbi ja ratsionaliseeris toetussüsteemi selliselt, et Eesti riik oleks ka tulevikus võimeline maksma toetusi. Miks üliõpilased esimeste hulgas välja valiti, ei oska ma kahjuks kommenteerida. Kui tõenäoliseks peate võimalust, et Riigikogu ei suuda vastu võtta õppetoetuste seadust ja sotsiaalminister ning rahandusminister suruvad läbi toimetulekutoetuste maksmise lõpetamise tudengitele? Seda on hetkel väga raske ennustada. Praegu tehakse valitsuses otsuseid kui mitte konsensuse alusel, siis oma erialaga seotud ministrit tavaliselt välja ei hääletata. Siin peab loomulikult ütlema oma lõpliku sõna peaminister ja selle ka argumenteerima. Tänaseks ta seda teinud pole. Mis puudutab õppetoetuste seadust, siis ma proovin selle nii ruttu kui võimalik Riigikokku tuua ja tahaks ka seda, et seadus jõustuks järgmise aasta 1. jaanuaril.