Vahepealsetel poliitika-aastatel on valitsenud tendents, mille kohaselt väiksemad, kindlate ühiskonnakihtide huvide eest võitlevad parteid ühinevad suurteks ning laiahaardelisteks erakondadeks. Ometi on mõned huvigrupid otsustanud taas uue partei teha, sest suured parteid on nende mured unustanud. Nii registreeriti äsja Eesti Pensionäride Erakond, millest räägib lähemalt Sven Vabar.
Eesti Pensionäride Erakond: olemasolevad parteid ei kaitse piisavalt eakate huve
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uue partei loomise tingis asjaolu, et seni pensionäride ning ka teiste sotsiaalselt vähekindlustatud ühiskonnagruppide eest seisnud poliitilised jõud on liitunud suurte erakondadega, kus nende hääl on ära kadunud, rääkis Raadio Vaba Euroopale uue partei esimees Evald Laprik. Lapriku sõnul on Pensionäride Erakonda vaja ka selleks, et praegu puudub Eestis kõiki pensionäre ühendav katusorganisatsioon. Mitmed pensionäride huvide eest seisvad ühingud kipuvad omavahel tülitsema ning valima, milliseid pensionäre tuleks kaitsta ja milliseid mitte, kurtis Laprik. “Ei saa öelda, et ühed pensionärid teenisid õiget riiki ja teised vale riiki,” ütles ta. “Me oleme kõik selle üle elanud.” Samas rõhutab Evald Laprik, et nad ei ole ainult pensionäride eest seisev erakond, vaid kaitsevad kõiki sotsiaalselt vähekindlustatud gruppe nagu paljulapselised pered, invaliidid ja töötud. Ühe Pensionäride Erakonna prioriteedina toob Laprik välja vajaduse võimaldada kõigile andekatele noortele tasuta kõrgharidus. Miks on siis partei nimeks Pensionäride Partei Lapriku sõnul on pensionärid ka valdavalt vanaisad ja vanaemad ning nõnda muretsevad eriti oma järeltulijate käekäigu pärast. Pensiopnäride Parteis on ka noori liikmeid, kuid meid kõiki ootab kunagi sama saatus, ütles Laprik. “Igast noorest saab ükskord pensionär.” Pensionäride Erakond teeks heameelega koostööd kõigi Eesti erakondadega, kes jagavad nende vaateid, kuid seni on pensionäride partei Lapriku sõnul saanud enim toetust Keskerakonnalt. Endine sotsiaalminister, Mõõdukas Eiki Nestor ütles Raadio Vaba Euroopale, et Pensionäride Partei võib osutuda oluliseks ning vajalikuks erakonnaks, kui nad pööravad tähelepanu kõigile riigi ja rahva jaoks olulistele küsimustele ning ei muutu pelgalt nišiparteiks. Rahvaliiduga ühinenud Pensionäride ja Perede Liidu kunagine juht Mai Treial leidis, et kui Pensionäride Erakond seab enesele eesmärgiks ainult kindlate sotsiaalsete gruppide huvide eest seismise, oleks ta oma eesmärkide saavutamisel edukam kui ühineks või teeks koostööd mõne olemasoleva parteiga. Pensionäride Erakonna esimees Evald Laprik aga kinnitas, et üritavad siiski üksi hakkama saada, et oma huve nii paremini kaitsta. “Meie suured erakonnad ütlevad mulle, et kui sul ei ole kahte miljonit, siis ära üldse areenile tulegi,” rääkis Laprik. “Minu arvates ei peaks raha olema kõige otsustavam meie riigis. Selle vastu me just võitlemegi.” 1028 liikmega uus erakond, mis tahab osaleda ka kohalikel valimistel, formuleerib oma valimiseelsed programmilised seisukohad tuleval teisipäeval Türil toimuval juhatuse koosolekul.