Tallinna ehitus- ja remondiraha kukub järsult

Tallinna võime remontida olemasolevaid ja ehitada uusi objekte teeb kiiret vähikäiku. Foto: Lennart Rikk

Tallinna raha uute teede ja hoonete ehitamiseks ning remontimiseks ehk investeerimisraha ähvardavad tuleval aastal kukkuda ligi neli korda ning pealinna aitavad pinnal püsida vaid välisrahad.

Kui tänavu on linnal uute objektide ehitamise, kapitaalremondi või uute asjade ostmise jaoks investeerimisraha endal 799 miljonit krooni ja koos välistoetusega 926 miljonit krooni, siis linnavalitsuse poolt esmaspäeval heaks kiidetud ja linnavolikokku saadetud 2010. aasta eelarve järgi on linnal endal tuleval aastal investeerimisraha kõigest 209,6 miljonit krooni ning koos välisrahaga (euro- ja riigitoetused) on investeeringuteks 549 miljonit krooni.

Seejuures läheb umbes pool investeerimisrahast ühele objektile ehk Ülemiste ristmiku ümberehituse alustamiseks.

Tallinna kodulehel olevad eelarved aastatest 2002-2008 näitavad, et neil aastatel pole mitte kordagi investeeringuteks pealinnas nii vähe raha olnud, kui pakub tuleva aasta esialgne eelarve. Sarnaselt tänavusega olid investeeringuteks ette nähtud linna enda rahad 800 miljoni juures ka 2003. ja 2004 aastal, muidu on rahasi uuteks ehitusteks olnud üle miljardi krooni või napilt selle alla.

Linnajuhid kiitlesid teisipäeval eelarvet tutvustades küll ligi miljardikroonise investeerimisvõimega, kuid sinna hulka arvati ka kõikide seni PPP-projektidena mitme aasta vältel renoveeritud koolide ja munitsipaalmajade ehitamise (Raadiku ja Loopealse) eest erafirmadele tasutavad igakuised rendimaksed, mida linn peab tuleval aastal koos PPP põhimõttel realiseeruva uue kanalisatsiooniprojektiga maksma 441 miljoni krooni eest.

Tänavu tasus linn PPP projektide eest rendimaksetena 392 miljonit krooni ja mullu umbes 350 miljonit krooni.

Tähelepanuväärne on seejuures see, et kui 2002. aastal suutis linn 4,5 miljardi krooni suuruse eelarve juures ehitada ja remontida ehk investeerida 1,1 miljard krooni, siis tuleva aasta eelarveks on kavandatud 7 miljardit krooni, kuid investeerimisvõime on kordades väiksem.

Investeeringuteks mõeldud vaba raha kadumine on seotud sellega, et vahepealsetel aastatel on järsult suurenenud linna püsikulud - kasvanud on näiteks palgad ja kulud linnameediale, juurde on loodud ja suurendatud erinevaid sotsiaaltoetusi. Samuti on uute investeeringute raha ära söönud needsamad PPP-projektid ehk koolide remondid ja munitsipaalmajade ehitamine läbi erafirmade.

Tallinna opositsioonipoliitikud on korduvalt rünnanud linnavõimu etteheidetega, et järsult tuleks kokku tõmmata linnameedia kulusid ning sarnaselt riigi tasandile vähendada palgakulusid.

Tallinna eelarve
2010: Linnaelarve eelnõu 7 miljardit krooni. Investeeringuid kokku 549 miljonit, sellest linna enda rahad 209 miljonit krooni.
2009: Linnaeelarve 7,34 miljardit krooni. Investeeringuid kokku 926 miljonit, sellest linna enda rahad 799 miljonit krooni.
2008: Linnaeelarve 7,84 miljardit krooni. Investeeringuid kokku 1,28 miljard krooni, sellest linna enda rahad 1,1 miljardit krooni.
2007: Linnaeelarve 6,9 miljardit krooni. Investeeringuid kokku 1,48 miljardit, sellest linna enda rahad 1,25 miljardit krooni.
2006: Linnaeelarve 6,3 miljardit krooni. Investeeringuid kokku 1,7 miljardit, sellest linna enda rahad 1,6 miljardit krooni.
2005: Linnaeelarve 5,4 miljardit krooni. Investeeringuid kokku 1,06 miljardit, sellest linna enda rahad 960 miljonit krooni.
2004: Linnaeelarve 4,7 miljardit krooni. Investeeringuteks kokku 889 miljonit, sellest linna rahad 794 miljonit krooni.
2003: Linnaeelarve 4,7 miljardit krooni. Investeeringuteks kokku 810 miljonit, sellest enamik tuli linna enda rahadest.
2002: Linnaeelarve 4,5 miljardit krooni. Investeeringuteks kokku 1,1 miljardit, sellest enamik tuli linna enda rahadest.
Allikas: tallinn.ee, PM