Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui kuriteod on karistusseadustiku järgi kõige raskemalt karistatavad, siis väärteod on kergemad õiguserikkumised. Uus mõiste võeti kasutusele, kuna termin haldusõiguserikkumine on kohmakas.
Väärteod on lihtsamad rikkumised, näiteks sõiduki valesti parkimine, tarbijakaitse- ja kalapüügi eeskirjade rikkumine, koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumine jne.
Karistusreform sätestab nii füüsilise kui ka juriidilise isiku väärteod ja nende eest on ette nähtud karistused eri valdkonda reguleerivates seadustes, näiteks liiklusseaduses, metsaseaduses - neid on rohkem kui 100.
Teatud hulk väärtegusid, mida polnud võimalik ette näha vastava valdkonna seaduses, on sätestatud karistusseadustiku eriosas. Nendeks on näiteks avaliku korra rikkumine, võõrast hoonest, ruumist, sõidukist ja piirdega alalt lahkumise nõude täitmata jätmine, sõidupileti ja sõidukaardi võltsimine jne.
Väärteo eest kohaldatavad karistused on rahatrahv ja arest. Karistusseadustiku järgi võib füüsilisele isikule määrata rahatrahvi kolmest kuni kolmesaja trahviühikuni (1 trahviühik on 60 krooni). Juriidilisele isikule võib karistusena määrata rahatrahvi 500 kuni 50 000 krooni. Väärteokaristused kantakse karistusregistrisse.
Hoiatustrahv
Esmakordselt võetakse kasutusse hoiatustrahv. Näiteks varahommikul punase tule ajal teed ületanule, kuigi ei liikunud ühtegi autot, võiks määrata hoiatustrahvi. See ei ole karistus ja seda ei kanta karistusregistrisse. Hoiatustrahvi suurus on füüsilisele isikule 25 kuni 200 krooni ja juriidilisele isikule 200 kuni 1000 krooni. Hoiatamismenetluses võib piirduda ka isiku suulise hoiatamisega.
Väike eksimus ei pea kaasa tooma suurt trahvisummat, sellisel juhul võib kohtuväline menetleja piirduda ka ainult suulise hoiatamisega, kui ta leiab, et hoiatamine on piisav.
Menetlusalusel isikul on õigus hoiatamismenetlusest keelduda ning sel juhul alustatakse väärteomenetlust kiir- või üldmenetluse korras. Kui menetlusalune isik ei tasunud hoiatustrahvi täies ulatuses seitsme päeva jooksul hoiatamisotsusest kättesaamisest alates, uuendatakse menetlus.
Isikut, kelle suhtes on alust arvata, et ta on toime pannud väärteo, võib kuni 48 tundi kinni pidada ja toimetada politseiasutusse, politsei arstimajja või kohtuvälise menetleja ametiruumi. Kui selgub, et isikut ei ole vaja kinni pidada, vabastatakse ta viivitamata.
Isikul on õigus kaitsjaga ühendust võtta alates tema kinnipidamisest või muu esimese menetlustoimingu tegemisest. Isikutel on õigus kasutada sidevahendeid, näiteks oma mobiiltelefoni kaitsjaga ühenduse võtmiseks. Kaitsja võib osaleda menetlustoimingute tegemisel, kuid tema mitteilmumine ei peata toimingute tegemist.
Kõiki väärteokaristusi võib määrata kohus, kuid näiteks valla- või linnavalitsus, politseiprefektuur, tarbijakaitseamet, kultuuriministeerium jne võivad kohaldada rahatrahvi.
Kohtuväline menetleja, näiteks Tallinna linnavalitsus, ei saa anda eraõiguslikule isikule, näiteks turvaettevõttele väärteoasja volitusi, sest õigusemõistmine on riigi tuumfunktsioon, mida reeglina teostab kohus.
Seaduse alusel võib karistamist edasi volitada ainult täidesaatva võimu teostamiseks riigiasutusele ja kohaliku elu korraldamiseks valla- või linnavalitsusele. Ametnikule antakse tema pädevust tõendav tunnistus, mille esitamine on kohustuslik.
Väärteomenetluses võib kiirmenetlust kohaldada, kui asjaolud on selged ja isik nõustub kiirmenetlusega, sel juhul ei koostata väärteoprotokolli. Kiirmenetluses võib määrata füüsilisele isikule kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahvi ja juriidilisele isikule kuni 20 000 krooni suuruse rahatrahvi. Kiirmenetlust ei kohaldata, kui isik ei nõustu kiirmenetlusega või ta on 14- kuni 18-aastane või psüühikahäirega või on vaja otsustada konfiskeerimise või aresti kohaldamine. Üldmenetluses koostatakse väärteo kohta protokoll, mille koopia saab menetlusosaline allkirja vastu.
Karistamise alus on süü
Väärteo eest karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel peab menetleja arvestama kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
Karistust kergendavad asjaolud on näiteks kahjulike tagajärgede ärahoidmine, kahju vabatahtlik hüvitamine, puhtsüdamlik kahetsus või väärteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine, süüteo toimepanemine raseda või kõrges eas isiku poolt.
Karistust raskendavad asjaolud on omakasu või muu madal motiiv, raske tagajärje põhjustamine, teo toimepanemine grupi poolt, süüteo toimepanemiseks ametliku vormiriietuse või ametitunnuse kasutamine.
Eeltoodust nähtub, et kergema karistuse saamiseks tuleb tekitatud kahju kohe hüvitada ja sellest teatada menetlejale, õige on käituda ausalt ja süü üles tunnistada. Kui väärteoga on tekitatud kahju, näiteks kui liiklusõnnetuses on inimest vigastatud, tuleks teda kohe abistada ja kiirabi kutsuda.
Hoiatamismenetluses määratud rahatrahv tuleks maksta hoiatamisotsuses märgitud pangaarvele seitsme päeva jooksul hoiatamisotsuse kättesaamisest alates. Kasulik on trahv ära maksta, sest kui trahv ei ole tähtajaks tasutud, alustatakse kiir- või üldmenetlust ja nendes menetlustes määratavad trahvisummad on palju suuremad. Hoiatamisotsuse peale kaevata ei saa, hoiatamisotsus kaotab kehtivuse, kui trahvi tähtajaks ei tasutud.
Samuti on kasulik kiirmenetluses, üldmenetluses ja kohtumenetluses tehtud otsuses määratud trahv kohe ära maksta. Kui määratud rahatrahv makstakse otsuses märgitud pangaarvele 15 päeva jooksul otsuse kättesaamisest alates, siis pääseb isik kohtutäituri tasust.