R, 30.09.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Justiitsministeerium jättis otsuse täitmata

Kaarel Kaas
Justiitsministeerium jättis otsuse täitmata
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Juba mais kohtus justiitsministeeriumi seljatanud endine kohtutäitur Raul Uesson pidi kunagiste kolleegide poole pöörduma, et viimased võtaksid sundkorras ministeeriumi pangaarvelt maha talle väljamõistetud 9100 krooni kohtukulusid.

«Kuigi eks siin liiguvad jutud, et ükski kohtutäitur ei julge seda summat justiitsministeeriumi arvelt sisse nõuda,» tähendas Uesson.

Juba 31. mail jõustunud Tallinna ringkonnakohtu otsust pole justiitsministeerium tänase päevani suvatsenud täita lihtsal põhjusel - ministeeriumi raamatupidamises pole siiamaani kohtuotsuse ärakirja, mis saaks olla aluseks raha ülekandmisel, selgitas justiitsministeeriumi tsiviiltäitetalituse juhataja Kadriann Ikkonen.

«Kindlasti ei ole asi selles, et me keelduksime kohtuotsuse täitmisest,» lausus Ikkonen. «Ministri poolt on see käsk igal juhul ammu tulnud.»

Samas pole ka Uesson ise Ikkoneni sõnul üles näidanud mingit initsiatiivi selleks, et kohtuotsus viimati ikkagi täidetud saaks. «Ministeerium on suur asutus ja Raul Uesson pole kindlasti nii tähtis isik, et elu seisma jääks,» nentis ta.

Kui ajakirjanik poleks justiitsministeeriumisse helistanud, siis oleks Ikkoneni sõnul põhimõtteliselt olnud võimalik ka variant, mille puhul justiitsministeerium olekski kohtuotsuse täitmata «unustanud».

Kohtuvaidlus justiitsministeeriumi ja Uessoni vahel tekkis pärast seda, kui justiitsminister Märt Rask määras mullu 28. mail paar kuud täituriametit pidanud Uessonile 50 000-kroonise trahvi. Kuus ligi 3200-kroonist netopalka teeninud Uessoni karistamist pidas Rask vajalikuks seetõttu, et mees oli viiel korral oma klientidelt võtnud ettemaksu - 21, 100, 125, 170 ja 200 krooni.

Uessoni sõnul täitekulude, näiteks tähitud kirjade saatmiseks võetud ettemaks oli justiitsministri hinnangul ebaseaduslik.

«Kõik ilmingud, kus ametnikud üritavad inimesetele peale suruda omapoolset bürokraatiat, tuleb halastamatult maha suruda,» lausus Rask päev pärast käskkirja allkirjastamist Eesti Päevalehe esiküljel ilmunud artiklis.

Pärast kohtus võidu saamist tänavu mais kohtutäituri ameti vabatahtlikult ise maha pannud Uessoni hinnangul oli tema trahvimine mõeldud kõigi praeguste ja tulevaste kohtutäiturite hirmutamiseks.

Kohtus Raski käskkirja nii sisuliselt kui vormiliselt ebaseaduslikuks tunnistamise saavutanud Uesson pole oma sõnul aga siiamaani ministrilt kuulnud ei suusõnalist ega kirjalikku vabandus.

Hagi riivatud au ja väärikuse eest kahjutasu nõudmiseks pole Uessoni sõnul veel ette valmistatud, kuid tõenäoliselt tehakse seda kuu aja jooksul. «See summa võiks olla näiteks 100 000 krooni,» täpsustas ta.

Tagasi üles