Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Diakooniahaigla avab oktoobris Norra abiga remonditud ja sisustatud hospiitsosakonna, kus tosinat peamiselt vähihaiguse poolt surmale määratut põetavad kuus erikoolituse saanud hooldusõde.
Ühe- ja kahekohalistesse palatitesse majutatakse kaksteist sama haigla 55-kohalise pikaraviosakonna haiget, kellele arstid on andnud elulootust kõige rohkem mõneks kuuks.
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tallinna Diakooniahaigla peaarst Jelena Leibur ütles, et uues osakonnas on iga kahe haige kohta üks põetaja ning lisaks vabatahtlikke abilisi kogudustest. Sotsiaalministeeriumi hooldusvõrgu projektijuhi Viktor Vassiljevi sõnul on hooldushaiglates tavaliselt üks põetaja 20-30 haige kohta.
«Peamine ongi see, et haiged ei tunne end mahajäetuna, alati on keegi seltsiks,» märkis Leibur. «Tuleme sotsialistlikust maailmast, kus inimese suremist ei peetud millekski, kuid surm peaks olema sama auväärne nagu sünd.»
Leibur märkis, et Baltimaade esimene hospiitsosakond rajatakse haigla ühte tiiba, mille remondiks ja sisustamiseks andis Norra Koguduste Õdede Kodu koos Norra tervishoiuministeeriumiga üle kümne miljoni krooni.
Diakoonia kiriku tehtav sotsiaaltöö taastati Eestis 1991. aastal. Diakooniahaigla alustas tegevust neli aastat tagasi Hiiul. Norra kolleegidel on Oslos ja Trondheimis hospiitstöö kogemusi kaheksa aasta jagu.
Haigla eelarvest katab praegu alla kolmandiku haigekassa, ülejäänu maksavad kinni kas haiged ise, nende sugulased või omavalitsused. Hospiitsosakonna onkoloogilistele haigetele maksab üks kuu ligi kaks tuhat krooni, ütles Leibur.