Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2021/06/04/13825320t1ha64b.jpg)
/nginx/o/2013/09/12/2359833t1h8f4e.jpg)
Rahvastiku vananemine sunnib Eestit lähikümnendil tõenäoliselt kergitama pensioniea sarnaselt Euroopa Liidu riikidega 65 eluaastani, kinnitavad pensionieksperdid.
«See oleks üks võlukepike, mis aitaks suurendada ka riiklikke pensione,» nentis rahandusministeeriumi pensioniekspert Kadi Oorn. Juhtkiri: Paratamatu tulevik Kersti Kaljulaid: pensioniiga pole privileeg Britid vaevad 70 aasta piiri
«On arutatud, et järgmine samm pensioniea tõstmisel võiks olla 65 aastani, arvestades, et praeguse kava kohaselt on eesmärgiks võetud 63 eluaastat.»
Oorni hinnangul võiks pensioniea kergitamine tulle kõne alla lähima kümne aasta jooksul. Sotsiaalministeeriumi nõuniku Pille Liimali sõnul on aga sellise ebapopulaarse otsuse langetamine tõenäolisem pärast 2016. aastat, kui naiste pensioniiga on võrdsustunud meeste omaga.
Liimal nentis, et samas pole võimatu ka pensioniea äkk-kergitamine nagu 2000. aastal Leedus. Ta kinnitas, et esialgu pole tööea pikendamist arutatud, kuid pensionäride ja töötajate suhtarvu halvenemist arvestades pole see riigipensionide vastuvõetava suuruse kindlustamiseks välistatud.
65 pole viimane piir
Praegu maksab Eestis ühele pensionärile pensioni 1,53 töötajat, kümne aasta pärast hakkab see suhtarv järjest halvenema. Kui pensioniiga jääb samaks ja tööealist elanikkonda ei lisandu, tuleb aastal 2050 iga maksumaksja kohta üks pensionär.
Pensioniea tõstmine ka paari aasta võrra aitaks hoida suhtarvu enam-vähem praegusel tasemel veel ligikaudu paarkümmend aastat, kuid tõenäoliselt ei ole 65. eluaasta ekspertide sõnul pensioniea tõstmise viimane piir.
Rahvastiku vananemine koos oluliselt tõusvate sotsiaal- ja tervishoiukuludega teeb muret kogu Euroopas ja ka mitmel pool mujal maailmas.
Tänu paranenud elamistingimustele, toitumisharjumustele ning meditsiini arengule suureneb üle 65-aastaste inimeste arv kahekümne aasta jooksul praeguselt ligi 600 miljonilt miljardile. Lisaks mõjutab vananemist paljudes piirkondades sündimuse vähenemine.
1990. aastal oli statistikaameti andmetel üle 65-aastasi inimesi Eestis 11 protsenti rahvast, tänavuseks on aga sama vanuserühma osa suurenenud 15,5 protsendile.
Rahvastikuteadlaste prognooside kohaselt võib üle 60-aastaste osa Eestis praeguselt 21,6 protsendilt lähiaastakümnetel tõusta isegi üle veerandi - kuni 27 protsendile.
Maailmapanga hinnangul pikeneb maailmas inimeste eluiga kümne aastaga keskmiselt aasta võrra. Samuti on viimasel kümnendil muutunud ka oodatav eluiga Eestis - see on kasvanud 69,7 aastalt 70,7 aastale.
Rahva vananemist on mõjutanud eelkõige 1940.-1950. aastatel sissesõitnud mitte-eestlaste arvuka põlvkonna jõudmine vanuriikka.
«Kui oodatav eluiga tõuseb edasi, siis ei pääse ka Eesti pensioniea tõstmisest ehk inimesed peavad kauem töötama,» leidis sotsiaalkindlustuse analüütik Lauri Leppik. «Kuna sotsiaalmaksu on väga raske tõsta, siis aitab tulevikus pensionide vähenemise vastu ainult pensioniea tõstmine.»
Töötajate ehk sotsiaalmaksu maksjate hulga vähenemisega satuvad surve alla ka pensionide suurused, sest üha väiksem arv töötajaid on sunnitud ülal pidama suuremale hulgale pensionäridele pensioni maksvat pensionikassat.
OECD uuringu kohaselt on Balti riikide madalama pensioniea taga ka arenenud riikidest ligi kolm aastat lühem pensionäride eluiga.
Samas aitaks vananemisest tekkivaid rahaprobleeme vähendada vanemate inimeste tööea pikenemine: see võimaldaks madalale riiklikule pensionile lisa teenida ning samas ka pensionikassat täita.
Töötavad vanurid
Eestis töötas 2000. aastal 49 protsenti 60-64-aastastest meestest ja 26 protsenti naistest, mis on ligi kolmandiku võrra enam kui teistes Balti riikides. Seega läheks ka pensioniea tõstmine Eestis ekspertide hinnangul valutumalt.
«Pensioniea tõstmine vähendab küll pensionäride hulka, kuid teisalt oleks vaja hoida ka maksumaksjate arvu ehk tuleks igati toetada tööea pikenemist,» märkis Pille Liimal.
Selleks tuleks Liimali hinnangul parandada töökeskkonda, et tänased noored suudaksid tööturul kaua vastu pidada.
Oluline on ka toetada praeguste pensionäride töötamist. Viimane mõistagi eeldab, et tööandjad oleksid valmis vanemaealistele rakendust pakkuma.
Kas pensioniiga tuleks tõsta?
Siiri Oviir
sotsiaalminister
Meie tänane ja homne pensionär tuleb sõdadest ja okupatsioonist laastatud ühiskonnast. Tema keskmine eluiga on madalam kui Euroopa riikides elavate inimeste keskmine eluiga. Väga madal on Eestis meeste keskmine eluiga. Seepärast ei pea ma võimalikuks, et pensionile mineku iga tõstetaks veelgi.
Samas toetan ka pensioniealiste inimeste tööl käimist. Pensionäridele, kes leiavad endas jõudu töötada ja kes on tööturul konkurentsivõimelised, tuleb anda võimalus. Töötavad need pensionärid ju sündimata jäänud laste eest.
Jürgen Ligi
Reformierakonna fraktsiooni esimees
Sellist plaani täna ükski poliitiline jõud pidanud ei ole, aga ilmselt see tulevikus tõstatatakse. Täna ei sobi meile hästi võrdlused läänega, sest eestlaste keskmine eluiga ja ka pensioniealiste tervislik seisund ei võimalda töötada nii kaua kui läänes ning ka kiired muutused ühiskonnas on kahjustanud kõvasti just vanemaealiste konkurentsivõimet tööjõuturul ehk kindlasti pole see lähima aja samm.
Janno Reiljan
Rahvaliidu pensioniekspert
Teistes riikides, kus pensioniiga on meist kõrgem, on ka tunduvalt kõrgem eluiga. Meil ei saa rääkida pensioniea tõstmisest, sest meie inimeste tervislik seisund on oluliselt halvem ja ka oodatav eluiga lühem. Kui meil oleks tööjõupuudus, siis oleks pensioniea tõstmine hea mõte, kuid meil on tööjõu ülejääk ning paljud vanemad inimesed ei leia töökohta. Enne kui hakata pensioniiga tõstma, peaksid olema raamtingimused korras, mida meil ei ole.
Kui meil kulutatakse pensionidele 7,5% SKPst ja Lääne-Euroopas 12%, siis ei saa ka meil kuidagi tõsta pensione normaalsele tasemele. Sotsiaalmaksu ei saa meil tõsta, sest tööjõud on meil niigi kõrgelt maksustatud ehk pensione võiks maksta riigieelarve üldistest tuludest nagu Taanis. Ükski maks pole ju kuludega seotud. Kõigepealt tuleks aga maksud kokku koguda ehk kui investeeriks miljardi politseisse, tolli ja maksuametisse, siis kolm miljardit tuleb riigile tagasi.