Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolm nädalat enne kohalikke valimisi ei kiirusta haiglad tegema ebapopulaarset otsust võtta patsientidelt oktoobrist lubatud 25-kroonist voodipäevatasu ja 50-kroonist eriarsti visiiditasu.
Elva haigla kogemused
Eile pidasid nii Põhja-Eesti Regionaalhaigla kui Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu voodipäevatasu kehtestamist otstarbekaks, kuid kohustasid juhatusi kõigepealt välja töötama tasu võtmise korra ja tingimused. Ka eriarsti visiiditasu ei tõstetud.
«Nõukogud tahtsid teada, milleks seda raha kasutatakse - kas palgatõusuks, olmetingimuste parandamiseks või aparatuuri ostuks,» selgitas Tiiu Aro, kes kuulub mõlemasse nõukogusse. Selle aasta eelarves pole seda raha ette nähtud ja Aro sõnul ei juhtu midagi, kui voodipäevatasu rakendatakse alles uuel aastal.
«Kindlasti on otsuseid mõjutanud kohalikud valimised, haiglate nõukogud on ju poliitilised,» ütles Võru haigla peaarst Arvi Vask, kes ühena esimestest rääkis patsientidelt raha küsimise vajadusest. «Voodipäevatasu eest saaksin tõsta töötajate palku, kuid väikesel Võru haiglal oleks rumal kehtestada see esimesena, ehk alles uuest aastast koos uue eelarvega.»
Peaarst lisas, et eriarsti visiiditasu kehtestamine on mitte nõukogu, vaid tema otsustada ja ta võib seda teha ka 30. septembril. «Meie piirkonna elujärge arvestades ei plaani me küsida kõige kõrgemat tasu, vaid 20-30 krooni,» lisas Vask. «Pean patsiendi omaosalust põhimõtteliselt õigeks ja juhina vastutan haigla majandusliku toimetuleku eest.»
Haiglal omad kohustused
Ka Eesti Haiglate Liidu seisukoht, et patsientide omaosalus on majanduslikult põhjendatud, ei ole kõikunud. «Seadus on vastu võetud ja ühiskondlik kokkulepe nende tasude küsimiseks seega olemas,» nentis liidu esimees Meelis Roosimägi.
Kindlustamata inimestele on iga täiendav maks lisakoormaks. «Aga kas see on haiglate või sotsiaalhoolekande probleem?» küsis Roosimägi. «Haig-lal on oma kohustused, inimeste toimetuleku eest kannavad vastutust riik ja omavalitsused, mitte haigla oma eelarve kaudu.»
Eesti Arstide Liidu esimees Andres Lehtmets tõdes, et liit pole lisatasude kehtestamise vastu, aga enne peab olema kindel, et see ei halvenda arstiabi kättesaadavust.
Lastehaigla jääb tasuta
«Vähekindlustatud inimestele peaks keegi voodipäevatasu ja visiiditasu vajadusel hüvitama,» nentis Lehtmets. «Kui inimene ei pääse rahanappuse tõttu arsti juurde, on tasude kehtestamisest kahju suurem kui kasu.»
Roosimägi tõi näite, et Soomes kehtiva voodipäevatasu, keskmiselt 25 eurot päevas, katab vaesemate eest põhiliselt kohalik omavalitsus ja patsiendi kanda jääb vaid murdosa.
Seaduse järgi on omaosalusest igal juhul vabastatud rasedad, sünnitajad, alaealised ning intensiivravis viibijad. Seega pole mõnel haiglal võimalustki kelleltki tasu küsida.
«Meil on lisaks meditsiinilise personalile tööl ka pedagooge ja noorsootöötajaid, aga haigekassa seda ei arvesta,» osutas Tallinna lastehaigla peaarst Merike Martinson sellele, et neile tehakse liiga. Lahendusena nägi ta haigekassa voodipäevahinna tõstmist lastehaiglates koefitsiendiga 1,1 ja selle ettepaneku tegigi pediaatrite selts sotsiaalministeeriumile.