N, 1.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Lühidalt

Lühidalt
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Perekondlikel põhjustel Eestisse asumine lihtsustub

Täna jõustuvad opositsiooni poolt migratsioonipumbaks nimetatud välismaalaste seaduse muudatused, mis täpsustavad perekondlikel põhjustel elamisloa andmise tingimusi.

Sisseränne perekondlikel põhjustel on nüüdsest vabastatud sisserännu piirarvu alt.

Abikaasa, kelle juurde elamisluba taotletakse, peab olema püsivalt Eestis elav Eesti kodanik või alalist elamisluba omav välismaalane, kes on elanud Eestis vähemalt viis aastat, sätestab seadusemuudatus.

Sama nõue kehtib ka teiste Eestis elavate perekonnaliikmete puhul, kui soovitakse nende juurde Eestisse elama asuda. Säte laieneb alaealise lapse elama asumisel Eestis püsivalt elava vanema juurde, täisealise lapse elama asumisel Eestis püsivalt elava vanema juurde, vanema või vanavanema elama asumisel Eestis püsivalt elava lapse või lapselapse juurde ning eestkostetava elama asumisel Eestis püsivalt elava eestkostja juurde.

Tähtajalise elamisloaga Eestis elavad inimesed enda juurde pereliikmeid elama kutsuda ei saa. (BNS)

NATO asejuht ennustab kiireid kõnelusi

NATO asepeasekretär Günther Altenburg ennustas eile Brüsselis kohtumisel Eesti saadikuga NATO juures Sulev Kannikesega, et NATO ja alliansiga ühinemiskutse saavate riikide liitumiskõnelused tulevad kiired.

Asepeasekretär Altenburgi sõnul teeb NATO ettevalmistusi uute liikmete vastuvõtuks, teatas välisministeeriumi pressiesindaja. «Ilmselt tulevad liitumisläbirääkimised kiired ning uued liikmed võetakse allianssi juba järgmisel tippkohtumisel, mis võib toimuda 2004. aasta suvel,» ütles Altenburg. (BNS)

Lukas: koolide raha on poliitiliselt ümber jagatud

Endise haridusministri Tõnis Lukase sõnul on tuleva aasta eelarveprojektist kadunud suur osa seal sisaldunud investeeringuid koolidele ning need on ümber jagatud keskerakondlike omavalitsuste soove arvestades.

Rahandusministeeriumi esialgu avaldatud tuleva aasta riigieelarve kulude projektis olid Lukase kinnitusel koolid, mis olid valitud maakondlike eelistust alusel, Riigikogule esitatud eelnõus paljusid neist enam pole või on neile määratud summat vähendatud.

Lukas tõi kõige drastilisema näitena välja olukorra Ida-Virumaal, kus lõpetamisjärgus Maidla põhikool, mis oli ka maakonna prioriteet, ei saa tuleva aasta eelarvest enam midagi.

Sellele varem määratud raha on aga jagatud kaheksaks mitme kooli vahel linnades, mille omavalitsused on keskerakondlikud - Narva, Kiviõli ja Kohtla-Järve.

Samamoodi on talitatud koolidega Järva-, Viljandi-, Hiiu-, Tartu- ja Võrumaal ning mitmel pool mujalgi, märkis Lukas. (BNS)

Eksperdid soovitavad viia tervishoiuteenused internetti

Infotehnoloogia eksperdid soovitavad interneti kasutamise leviku soodustamiseks viia internetti näiteks tervishoiuteenused, selgus poliitikauuringute keskuse Praxis läbi viidud küsitlusest.

Nii võiks interneti teel näiteks arsti juurde aega kinni panna või saada retsepti kätte, ütles sihtasutuse Vaata Maailma juhataja Alar Ehandi.

EMORi uuringu järgi ei kasuta Eesti täiskasvanud elanikkonnast internetti 61 protsenti, kelle hulgas on enamikus pensionärid, töölised ja oluline osa teenindajatest.

Mari Kalkun EMORist ütles, et kahel kolmandikul interneti mittekasutajatest puudub selleks motivatsioon ja isiklik huvi. Kolmandik tunneks huvi, kuid interneti kasutamist takistavad vähesed oskused ja piiratud ligipääs arvutitele. (BNS)

Pühavaimu tornikell saab ajaloolise teksti

Tallinna Pühavaimu kiriku uus tornikell saab ajaloolise teksti, mis teatab eelmise kella hävimisest tulekahjus.

«2002. aasta maikuu 29. päeva hommikul hävis torni tulekahjus minu eelkäija. Mina olen valatud tema asemele ja siia Püha Vaimu kiriku torni asetatud 2003. aastal,» seisab uue kella ülaosal kolmanda reana ringiratast.

Tallinna kultuuriväärtuste ameti juhataja asetäitja sõnul tuleb uuele kellale ka kaks vanas gooti kirjaviisis kirjutatud teksti. Üks neist oli ladinakeelne, teine alamsaksakeelne. Viimane sisaldas tõlkes teksti: «Ma löön õigesti nii tüdrukule, sulasele, emandale ja isandale, seda ei või mulle mitte keegi ette heita.» (BNS)

Eakaaslast peksnud tüdruk mõisteti aastaks järelevalve alla

Lääne maakohus mõistis eile eakaaslast peksnud tüdruku süüdi kuritahtlikus huligaansuses ja määras ta üheks aastaks käitumiskontrolli alla.

Kohus mõistis Emilie (16) süüdi kriminaalkuriteos, kuid vabastas ta karistusest ning allutas ta käitumiskontrollile. Kohus kohustas Emiliet käima koolis ja mitte tarvitama alkoholi ega narkootikume, ütles maakohtu kohtunik Ilvi Mets.

Emilie karmimat karistamist ei pidanud vajalikuks ka prokurör, kuna tüdruk on alaealine ning varem haldus- ja kriminaalkorras karistamata. (BNS)

Neli ametkonda tõhustavad tööandjate kontrolli

Maksuamet, politseiamet, tööinspektsioon ja tööturuamet allkirjastasid eile koostöölepingu, et võidelda paremini maksu- ja tööalaste õigusrikkumistega.

Nelja ametkonna ühiskontrolli eesmärk on selgitada välja need tööandjad, kes jätavad töötajaile makstavatelt tasudelt riiklikud maksud kinni pidamata või riigi eelarvesse üle kandmata, teatas tööturuameti pressiesindaja.

Kontrolli käigus loodavad ametkonnad välja selgitada ka need tööandjad, kes ei sõlmi töötajatega nõuetekohaseid töölepinguid, ei pea neile makstavate tasude kohta arvestust ega maksa riiklikke makse.

Ühiskontrolle korraldatakse igas maksuameti kohaliku asutuse tööpiirkonnas vähemalt kord kuus kuni järgmise aasta 31. märtsini, edaspidi kokkuleppel. (BNS)

Eesti esitas Tai võimudele nelja vangi üleandmistaotlused

Eesti suursaadik Rootsis Toomas Tiivel esitas eile Tai saatkonnale Stockholmis nelja Bangkoki vanglas karistust kandva eestlasest narkokulleri üleandmistaotluse koos Tai välisministeeriumile tehtud noodiga.

Noodi võtsid vastu suursaadik Poksak Nilubol ja konsul Lurpongse Thienkasem, Tai suursaadik lubas dokumendid edastada Bangkokki ja vastuse saabudes Eesti välisministeeriumit sellest teavitada, teatas Eesti välisministeeriumi pressiesindaja. (BNS)

Kapo pikendas Männili uurimist

Tallinna prokuratuur pikendas eile kaitsepolitsei taotlusel Venezuelas elava eestlasest miljonäri Harry Männili võimaliku natsimineviku uurimist.

Tallinna prokuratuur pikendas Männili süüasja eeluurimise tähtaega kaitsepolitsei taotlusel kuni 29. novembrini, ütles kaitsepolitsei komissar Henno Kuurmann.

Senine uurimine kaitsepolitseis ei ole tõendanud 1940. aastatel Saksa ametivõimudele allunud poliitilises politseis teeninud Harry Männili otsest tahtlikku osalemist natsiroimades. (BNS)

Narva Aleksandri kogudus sai tagasi kirikuhõbeda

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Narva Aleksandri kogudus sai tagasi üle 70 aasta Soomes hoiul olnud kirikuhõbeda.

Kogudus sai ingerlaste Kallivere kiriku õigusjärglasena tagasi 1900. aastate alguses Peterburis valmistatud hõbedast armulauakarika, leivataldriku, leivakarbi ja veinikannu, ütles Aleksandri koguduse õpetaja Villu Jürjo.

Hõbeesemed annetas 1935. aastal Kallivere kirikule tolleaegne Soome üliõpilasliikumine ning hõbe sattus ilmselt ingerlastest sõjapõgenikega Soome. Kunagi ingerlastega asustatud Kallivere asub Narva külje all ja jääb Venemaa aladele.

Jürjo sõnul on Aleksandri kogudus ainus luterlik kogudus Narva piirkonnas ning kõigi kunagiste piirkonna koguduste õigusjärglane, seetõttu anti hõbeesemed Aleksandri kogudusele, kuigi kaaluti ka nende esemete andmist Peterburi Püha Maria kirikule. (BNS)

Valitsus kavatseb muuta Eesti passi kujundust

Valitsus arutab täna Eesti kodaniku passi välimuse muutmist eesmärgiga muuta pass turvalisemaks ja võltsimiskindlamaks.

Valitsus kavatseb muuta uue passi esikaane siseküljel asuvat kirja «Eesti Vabariigi», «Republic of Estonia», teatas valitsuse pressiesindaja.

Passi turvalisuse nõuete tõstmise eesmärgiga kaovad ära passi esikaane sisekülje ülaääre keskosas reljeefses trükis sinist värvi sõnad «Vabariigi» ja «Republic of», mille tulemusena jäävad sinna ainult «Eesti» ja «Estonia».

Passi uue kujunduse sisseviimisega seotud kulutused kannab kodakondsus- ja migratsiooniamet oma eelarvest. (BNS)

Tagasi üles