Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseminister Ain Seppiku allkirjaga paber ühest küljest nõustub põhimõtteliselt Eesti kodanikeühiskonna arengu kontseptsiooniga, kuid samas leiab, et ühendused võivad olla seotud maffiaga.Siseministeeriumi arvamus, et kolmandat sektorit lahutab maffiast vaid tilluke samm, ajas keema Eesti kolmanda sektori organisatsioonid eesotsas Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua ja Avatud Eesti Fondiga.
Suvel lõpul sai justiitsministri kohustes siseminister Ain Seppik valitsuselt ülesande teha Riigikogu kultuurikomisjonile teatavaks valitsuse seisukoht Eesti kodanikeühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAK) kohta: valitsus toetab eelnõu põhimõtteliselt. Selle juurde palus valitsus lisada ka märkused. Seppik kordas süüdistusi Riigikogu infotunnis
Seppiku allkirjaga teele läinud teate esimene lause annabki teada, et valitsus on eelnõu poolt. Kuid kirja ülejäänud sisu on selle lakoonilise sissejuhatusega sügavas vastuolus.
«Kontseptsiooni olemasoleval kujul heakskiitmine võib endaga kaasa tuua mitmeid julgeolekuriske, andes laiemad tegutsemisvabaduse võimalused laiapõhjalistele kuritegelikele struktuuridele (skinheadid, Barkashovi grupeering, maffia jne),» seisab augustis Riigikogu kultuurikomisjonile läkitatud kirjas.
Minister ei usu riiki
Vastuolude süvendamise takistamiseks peavad kirja autorid «otstarbekaks initsiatiivi üleminekut riiklikele struktuuridele» ja näevad vajadust «Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua rahastajatest sõltumatute teadlaste poolse arvamuse saamiseks».
Just need laused tekitasid hämmingut Eesti juhtivates kolmanda sektori organisatsioonides. Dokumendi kolmanda sektori poolt Riigikogule üle andnud Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua (EMÜ) esinduskogu esimees Agu Laius peab absurdseks süüdistusi, et üks kontseptsioon võib anda kuritegelikele grupeeringutele laiemad tegutsemisvabadused. «Kui minister seda arvab, ei usu ta riiki ega põhiseadust,» väidab Laius.
Esinduskogulasi häiris ka süüdistus «EMÜ rahastajatest» sõltuvate teadlaste aadressil. Vabatahtlikult üle Eesti koos käivad inimesed ei leia, et nad oleksid sõltuvad Balti-Ameerika Partnerlusprogrammist (BAPP), sest too maksab kinni nende sõidu töökohtumistele.
Avatud Eesti Fondi kiri
«Valitsuse seisukoht on häbiväärne ja tõmbab teadlastele vee peale,» sõnab teksti koostamisel osalenud mõõdukas Liia Hänni. Tõsi, näiteks dokumendi koostamisel nõu andnud humanitaarinstituudi professor Mikko Lagerspetz kuulub BAPPi nõuandvasse kogusse. Kuid Lagerspetzi on ühe vähese kodanikeühiskonda uurinud teadlasena Eestis palunud oma uuringute autoriks ka näiteks Riigikogu kantselei.
Kirjale reageeris avalikult ka Avatud Eesti Fond, mis on kümne tegevusaasta jooksul muu hulgas pannud käima Eesti esimese internetiühenduse, loonud kaasaegse kunsti keskuse ja andnud välja kümneid köiteid filosoofiaklassikat.
«Avatud Eesti Fond leiab, et minister on oma alusetute süüdistuste ja faktimoonutustega seadnud kahtluse alla nii kodanikeühiskonna maine kui ka valitsuses heaks kiidetud Eesti kodanikeühiskonna arengu kontseptsiooni vastuvõtmise Riigikogus,» seisab vastukirjas.
Rask ei näe probleemi
Fondi juhataja Mall Hellami nimel välja saadetud pressiteates viidatakse sellele, et minister kasutab kolmanda sektori väärtegusid rõhutavates näidetes inetut viisi ainult vihjata, nimesid nimetamata: «ühe valla juhtkond püüdis tervet hulka mereäärset maad sihtasutuse kaudu minema viia».
Justiitsministeerium eelistab kirja kommenteerides tagasihoidlikuks jääda. Kuigi kiri saadeti sise- ja justiitsministeeriumi poolt ühiselt viimase blanketil, pärinevad kõik teravamad kommentaarid siseministeeriumist. Nii kinnitab kirja e-mailidest lõike kopeerides kokku kirjutanud justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna nõunik Virgo Saarmets.
Justiitsminister Märt Rask, kes ise oli sel ajal puhkusel, kui Seppik tema kohustes esines, ei saa aru, miks seda kirja nii tõsiselt võtta. Igaühel on õigus omi ettepanekuid teha, usub Rask ja lisab, et dokumendile annab lõpliku hinnangu parlament.
Tegelikult lubab EKAKi eelnõu toetada ka siseminister Seppik. Kuid süüdistustest, et kolmanda sektori kaudu võib oma tegevust seadustada maffia, ta ei loobu. «Kolmanda sektori sildi all ei pruugi tegutseda vaid heategevuslike kavatsustega organisatsioonid,» sõnab Seppik. «Me peame asja kõiki külgi arutama.»