Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875372t1hc53d.jpg)
Ärimees Vjateslav Leedo alustas ristsõnade ja jõhvikatega, nüüd aga on tema käes hulk Saaremaa ettevõtteid ja mereühendus mandriga.
Tahate temaga lapsi hirmutada? küsib Vjateslav Leedo omanduses oleva Saaremaa Laevakompanii PR-nõustaja Meelis Kubits. «Hehee, sellega ma olen harjunud,» naerab Leedo (50) meie kohtumisel. Kui ta oli Kuressaare ptüi! Kingissepa remondi- ja ehitusvalitsuse boss, tekkis tema lastel (praegu 28-aastane Kristjan, 25-aastane Martin, 18-aastane Katrin) koduõuel raskusi mänguseltsiliste leidmisega. Rahvas räägib, et emad hirmutanud tookord poegi: kui te Leedo lapsi jalgpallis võidate, võtab nende isa meil korteri käest ära. Nali naljaks, aga igal ettevõtlikul ja jõukal inimesel on vaenlasi kes viitsiks vaenata mõnd kehvikut, «ussikest». «Nooh, ega ma nii kehv mees pole jah, et mul vaenlasi poleks,» praalib Leedo. Ta palub end nimetada Slavikuks, mõne aja pärast ka sinatada. «Tal on slaavi hing, suur ja avar,» ütleb Slaviku sõber, Saare maavanem Jüri Saar. Selline see Leedo näib: vaenlastele hunt, omadele krokodill Gena. Mõned nimetavad teda Saaremaa krahviks. «Naljaga pooleks,» ühmab Slaviku hea tuttav, sanatooriumide omanik Prits Liblik. UKRAINA VERI LÖÖB VÄLJA kõiges: Leedol on imposantsust ja laia joont. Kõrtsis teeb välja. Liblik: «Eestis on küllalt neid, kelle käsi kuidagi rahakoti järele ei küünitu. Leedo on nende jöukate hulgas erand: tema ei lase kellelgi enda eest maksta, maksab ise teiste eest. Ja mis jöukas ta on: nii vaene mees, et ei jaksa oma majale katustki panna, muru kasvab katusel!» Ehtne rämedakoeline, soe saare huumor. Liblik käriseb naerda. Vjateslav Leedo häärber on tekitanud palju kadedust ja paksu verd. Öeldakse, et Eesti suurim eramu, suurem kui Rakvere rahatuusal Oleg Grossil. Kallis maja riigi rahaga, käib kõmu. Laevakompanii saab riigilt igal aastal kümneid miljoneid dotatsiooni, ja nüüd arvatakse, et Leedo pani villa dotatsiooni eest püsti. Mullu veebruaris otsis kaitsepolitsei läbi Saaremaa Laevakompanii ning selle juhtide Leedo, tegevdirektor Tõnis Rihvki (praegu Kuressaare linnapeakandidaat) ning finantsdirektor Alar Tõru kodud, kahtlustades, et firma näitab üleveetavate inimeste ja autode arvu tegelikust väiksemana. Seni pole rikkumisi leitud. Kaebuse esitas kaposse Toivo Alt, kellega koos Leedo kompanii kümme aastat tagasi asutas ja kellega see 1997. aastal sõbralikult pooleks jagati (Aldile jäi mandril asuv Saarek, Leedole laevandus), aga kellega hiljem vaenu pöörati. Alt väidab, et tüli põhjus on eelmise kümnendi lõpus toimunud iga-aastases praamipileti kümneprotsendilises hinnatõusus, mille vastu tema reformierakondlase ja tollase merelaevanduse tariifikomisjoni liikmena sõdis. Leedo omakorda ütleb, et Alt astus tema vastu pärast seda, kui Aldi ärid enam nii hästi ei läinud. Alt poetab, et Aura mahl on Eestis number üks, kuidas tal siis hästi ei lähe! «Mina olen väheseid mehi, kes Saaremaal julges Leedo vastu astuda, köik teised on temaga seotud!» põhjendab Alt. Ta meenutab, kuidas maavanem enne komisjoni istungit paar aastat tagasi Kihelkonna vallavanemale, samuti komisjoni liikmele Aivar Kallasele Tallinna-reisile sõnad kaasa luges: «Vaadake, et Leedo rahakoti kallale ei kipu!» Ette rutates maavanem Saar sellist lauset ei mäleta. «See on Aldi liialdus. Mina vöitlen saarerahva nimel, Leedo asi on oma ärisid kohendada,» kohmab Saar. Jätkab Alt: «Vöitlesin praamihinna tõusu vastu ka pärast seda, kui sain enne otsustavat tariifikomisjoni istungit tapmisähvarduse. See ei ole Leedo poolt tsiviliseeritud käitumisviis!» Alt tegi tookord politseile avalduse. Politsei lõpetas kriminaalasja kuriteo koosseisu puudumise pärast. Leedo jääb Aldi nime kuuldes rahulikuks. «Töökas inimene. Meie erinevus on see, et kui tema kaevab päev otsa labidaga maad ega lõpeta enne õhtut, siis mina olen mugavam » Slavik nõjatub sõnade kinnituseks toolile. «Armastan kaua magada. Mötlen, et telliks parem kopa. Mis puutub tapmisähvardusse, ma arvan, et Alt oli see moment natuke haige. Tundes teda nii kaua, ma ju tean, et talle ei mõju ükski ähvardus.» LEEDO PABERID on korras ja ärid õitsevad. Paberites kajastub isegi see, et kui Leedo naine Maire sõidab mehele kuuluva rendifirma PolarRent autoga, tasub ta renti. Selline täpsus läheb pereringis juba absurdseks? Raha ühest taskust teise, milleks? «Ma ei taha probleeme maksuametiga,» selgitab Slavik. Tal ei ole vaja pättustega tegeleda. Tal ei oleks enam vaja isegi äriga tegeleda. Võiks lasta ettevõtetel areneda edasi teiste inimeste käe all või need üldse maha müüa. Võiks nautida varast pensionipõlve ja muretut elu selmet võidelda kadedate armeega, hoida paberid puhtad kapo ja maksuameti ees, koguda vaenlasi ja hoida isiklike närvide hinnaga käigus kümmet ettevõtet. «Aga mis paneb kunstnikku maalima, kuigi tal on kaks maali valmis? Miks Tuulikud kirjutavad ikka veel, kuigi on juba mitu raamatut kirjutanud?» küsib Slavik. «Äri on mulle hobi. Äri esimene etapp on ennast ära elatada, see etapp jöudis mul kätte üheksakümnendate aastate alguses. Aga mul on juba hulk (500 V. V.) inimesi tööl, ma vastutan nende eest. Mida rohkem teed, seda rohkem tekib söpru, kuigi seda rohkem inimesi ei ole kindlasti ka minu otsustega rahul.» Leedo ei asuta ettevõtteid mandrile, Saaremaal on tema tegevus aga laienenud. «Tallinnas tõmbaks esimene aferist tal naha üle kõrvade,» leiab Kubits, pidades silmas Leedo heauskset ettevõtet Saare Finants. Leedo toonitab, et Tallinna mastaapides pole ta suurärimees. ÄRIGA ALUSTAS Leedo kohe, kui poolmetsikult esimesed kooperatiivid tekkisid. Leedo andis välja ristsõnu, trükkis plakateid ja broüüre, sai tellimusi Venemaalt. Kaheksakümnendate lõpus sattus ta õnneliku juhuse läbi ülitulusa marjaäri peale. Leedo ostis kokku jõhvikaid, maasikaid ja muud. Laiendas oma tegevust üle Eesti ja müüs marju Soome. Aga rublade asemel marku saada tähendas reaalselt suuremat kasu kui ametlik rahakurss seda näitas, pealegi olid soomlaste kokkuostuhinnad üldse mitu korda kõrgemad. Nii võidi endale lubada priiskamist. Kokkuostudes maksis marjakilo 80 kopikat, Leedo maksis kilost seitse rubla ja paljud, kes talle müüsid, ostsid endale Þigulid. Leedo ise soetas Saaremaal esimese Volvo ja 17 000 krooni maksnud mobiiltelefoni. «Siis oli selline aeg, et tegele millega tahes, ainult julgust oli vaja,» meenutab Leedo. «Kui hakkasime marju korjama, siis lehed kirjutasid, et kuradi kapitalistid, Siberisse saata, korjavad kõik marjad ära, lastele ei saa lasteaias kisselli keeta!» Mandrilt paistab, et Leedo on Saaremaal loonud enda jaoks ideaalse multiühiskonna, riigi riigis. Maavanem Saar on Leedo sõber. Saare prokurör Svetlana Maripuu on Leedo õde. Leedo poeg Kristjan on laevakompanii turvaülem. Jüri Saare naine Anne Saar on laevakompanii pressiesindaja. Jne. Väikse koha fenomen, ei midagi müstilist. Elate Saaremaal nagu vanajumala selja taga? «Ega see asi nii roosiline ole,» lausub Leedo. «Mina saavutan oma tahte veenmismeetodil, näidates, et mul on õigus, mitte et käin ja otsin tuttavaid. Maavanemaga käime küll jahil. Aga kui mingi minu firma vöidab konkursi, teeb maavalitsusele tööd, siis on kohe kisa lahti, et tutvuse pärast. See teeb mulle olukorra keerulisemaks, mitte lihtsamaks.» LEEDO RÜÜPAB lonksu kokakoolat ja jätkab mõtlikult: «Ja noh, õde prokurör. Ilmselt kui ma midagi valesti teeks, siis õde nutaks, tooks kuivikuid, aga kinni paneks küll. Politseiprefekt Ants Ley on mul ka ju vana tuttav, aga trahvi paneb täie rauaga ma armastan vahel kiirust ületada.» Leedol on põhimõte, et sõpru ei tohi tanki ajada. «Ma ei hakka manguma, et anna andeks!» põrutab. «Maksan trahvi täie laksuga.» Saaremaal käivad asjad siiski teisiti kui mujal Eestis. Paljud tehingud lepitakse kokku ausõna peal. Näiteks Leedole kuuluv ettevõte Saare Finants annab laenu naabrimehe käendusel. Seejuures on laenuprotsent kõrgem kui kohalikus Hansapangas. «Selle asemel et kirjutada pikk äriplaan, pöhjendada, et tegemist on ausa inimesega, tuleb inimene meie juurde, ja me vötame riski endale,» seletab Leedo lihtsat, kuid geniaalset äriplaani. Saare Finantsis töötab kaks inimest: aasta hakul Keskerakonna poolt rahandusministriks pakutud Meelis Põlda ja sekretär. Saare Finants võtab ise laenu Hansapangast ja laenab kallimalt edasi, aga inimesed juba üle 2000 tulevad tänu mugavusele nende juurde. «Me oleme ausad röövlid,» on Põlda selle kohta naljatades öelnud. «POOLETERAMEES ma ei ole kunagi olnud!» lajatab Slavik. «Samas ei pea ma ennast geeniuseks. Ütleme, et see marjaäri, et meile selline pakkumine tehti, see oli puhtalt önneasi.» Õnne peale on paljud kohalikud kadedad. «See on loomulik asi, et kui sa oled kellegagi koos liivakastis mänginud ja pärast on sul rohkem raha kui tal, siis ta mötleb, et miks tal ei ole ja mul on,» arutleb Leedo. Kas oleks eetilisem rahaga mitte lõdvalt ümber käia, vaid seda vaikselt pangas või padja all hoida? Kellegi silma ei häiriks «Mis on auto eesmärk? On ta eputamiseks? Kui sa tas ikka praktiliselt elad ja ta su elu päästab, siis on tähtis, et ta oleks mugav. Miks ma pean sapakaga sõitma?» ei mõista Leedo. Tõmbab hinge: «Ja maja. See on mu pensioni neljas sammas. Ma tegelen pidevalt majutamisega. Mul tulevad külalised, miks nad peaks hotellis ööbima, kui ma võin neid ise majutada!» «ÜKSKI HEATEGU pole kunagi jäänud karistamata,» vihjab Saaremaa Õlletehase direktor Peeter Palu Slaviku heategevusele. Hiiumaa lennukatastroofis kannatanuid ei aidanud sendigagi riik, lennufirma ega kindlustus. Leedo initsiatiivil ja osalusel kogutud paarsada tuhat krooni mõnda peret aga pisut aitas muide, raha andis üle Saare maavalitsus, mitte Leedo, kikilips lõua all ja miljonärinaeratus ees. Kampsunit kandva ja kraadelikult käituva Leedo algatusel on loodud ka mittetulundusühing Turvaline Saaremaa, mis toetab spordi- ja kultuurisündmusi. Üks suuremaid ettevõtmisi on suurte traditsioonidega rahvusvaheline Saaremaa ralli. «Kahtlemata Saaremaa köige olulisem ärimees,» ütleb Leedo kohta Kuressaare linnapea Jaanus Tamkivi, kes reformierakondlasena on Leedoga mõnigi kord opositsioonis olnud. «Temast söltub ühendus mandriga. Ses möttes on talle muidugi pretensioone, et praamipileti hind võiks olla odavam. Hind on aga seisma jäänud, ilmselt selles hirmus, et kahe aasta pärast korraldab riik uue konkursi ülevedajale.» Dotatsiooni kaudu määrab hinna riik, Leedo ei kavatse aga kõrvale astuda. Neil päevil on kakskümmend tema alluvat otimaal, kust naasevad esmaspäeval uue uhke laevaga. Õnn kukub Leedole vahel lausa sülle, oleneb muidugi, mida õnneks nimetada. Saar meenutab lugu ühiselt jahilt. Leedo lasi esimesel ajul põdra. Heitis siis magama sõnadega: ega ühel jahil ühe mehe ette ikka kaks põtra tule. Teise aju ajal ärkas Leedo selle peale, et tema kõrval seisis põder. Ta lasi ka selle maha.
Vjateslav Leedo ärid
Kuressaares ukraina-eesti peres sündinud Vjateslav Leedo õppis Leningradis paberitega paberikeetjaks. Saaremaal oli metsamajandi varustaja, töötanud parteikomitee instruktorina ja juhatanud remondi- ja ehitusvalitsust. Olulisemad ettevõtted praegu: EREK ehitus (ligi 100 töötajat) Holostovi Kinnisvarahaldus (koosseisus ka uus häärber) Saaremaa Laevakompanii (200 töötajat) Saare Finants finantsteenused Raadio Kadi kohalik raadio Saaremaa Õlletehas õlletraditsioonide taastamine PolarRent autorent Positsioon ja huvid bussitranspordis, turismis, majutuses, toitlustamises.
Raha ja rahu
Vjateslav Leedo sõbrad räägivad, et Slavik on tegija. «Tema ei vingu ühelgi ajastul,» ütleb Prits Liblik. Mis tagab majandusliku edu iga võimu ajal? Kohanemisvõime? Ülihea seadusetundmine? Soojad suhted erinevate poliitikutega, olemata ise ühegi partei liige? Nõukogude ajal nimetati teda kapitalistlikuks seaks ja spekulandiks. Varakapitalismis süüdistavad vaenlased teda riigi raha nahaalses kasutamises. «Musta raha tegemine on tükk maad kallim kui maksude maksmine,» muigab Leedo. «Mul on laevafirmas kakskümmend kassapidajat, pearaamatupidaja. Kui ma tahan krooni vötta, siis iga kassapidaja vötab kümme senti. Ja ma ei saa midagi öelda, ma olen tal konksu otsas. Need on absurdsed süüdistused.» Hingerahu on ka tähtis? «Kui pere on näljas, siis võib ka vargile minna,» ei varja Leedo. «Muidugi oleks see viimane vöimalus, aga pigem lähen vargile, kui vaatan, kuidas laps sureb.» Leedol on laia joont. «Kui ma lähen Bill Gatesiga körtsu, siis las teeb tema välja, aga kui ma löunatan inimesega, kes teenib kümme tuhat või natuke rohkem, siis kuidas ma jagan temaga kulud pooleks. Oled laua taga ja vötad natuke viina ka, teed talle välja. Kahe päeva pärast kuuled, kuidas sa kiitled oma rahaga. No kuidas ma kiitlen!?» Leedo vaated elule on kohati kommunistlikud selle sõna unustatud, heas mõttes. Ta võtaks neilt, kel on, ja annaks neile, kel pole. «Noortel peredel on köige raskem, nemad peavad alles oma elu üles ehitama, iga viimase kui lusika ostma. Praegune lapsetoetus on absurd, paarsada krooni. Mönele ei ole see mingi raha, võibolla jöukamatele peredele ei olegi mötet toetust maksta, saavad vaesed rohkem? Jöukamad las maksavad aga maksu!»