Pragmaatilised valikud summutavad noorte südamehääle
10. juuli 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmakordsele tulijale on vastuvõturuumi viivad koridorid tõesti paras labürint. Suurimaks abiks on oranžid rebasejälgede kleepsud põrandal, mis teed juhatavad. Vastuvõturuum on üldse üsna vanamoodne nähtus. Tänapäeval eelistab enamik ülikooli pürgijaid kandideerida internetis sisseastumise infosüsteemi SAIS kaudu.
Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) bakalaureuseõppe dokumentide vastuvõtu ruumis istub arvutite taga viis töötajat. Vastuvõtuspetsialist Kirsti Naaberi sõnul oli eilseks avalduse esitanud juba 5731 inimest. TTÜ võtab tänavu riigieelarvelistele õppekohtadele vastu 2137 üliõpilast, neist 1379 bakalaureuse-, inseneri- ja rakenduskõrgharidusõppesse.
Blond neiu Evelina Štšerbakova täidab arvutis avaldust. Küsimuse peale, mis eriala sai valitud, kõlab kindel vastus: «Majandus.» Teise võimaliku valikuna märkis Štšerbakova geenitehnoloogia. Ta tõdeb, et tegelikult oleks see talle südamelähedasem, kuid majandus näib kasulikum – sellega saab tema arvates ikka tööd.
Järjest saabub noori, kes asuvad täitma avalduslehte või küsivad konsultatsiooni. Siiski ei saa seda Kirsti Naaberi sõnul kaugeltki võrrelda vastuvõtu esimeste päevadega.
«Siis oli hästi palju rahvast, inimesed ootasid järjekorras ega mahtunud kirjutama,» kirjeldab vastuvõtuspetsialist.
Üks vastuvõtulaua neidudest, punapäine Mari-Ann Piht, on ka ise sisseastuja. Tema kindel valik on rakenduskeemia ja biotehnoloogia.
«Mind on ikka keemia ja bioloogia huvitanud,» põhjendab ta valikut. Tartu Ülikoolile eelistas ta TTÜd, sest see on tuttav ja kodune – ka tüdruku ema töötab seal.
Tulevikus tahab Piht teha teadust. «Võib-olla laboris midagi põnevat uurida,» pakub ta. Samas on ta teadlik sellestki, et tema valitud erialaga saab tööd nii erafirmades kui ka riigiasutustes.
Aga kui keemia on huvitav, miks valib siis enamik noori ikka riigiteadused või reklaami?
«Mina isiklikult ei saa aru, miks nad sinna lähevad,» tõdeb Piht, oletades, et matemaatika ja füüsika tunduvad koolis paljudele rasked, neid kardetakse.
Rakvere gümnaasiumi lõpetanud noormees Arlis Roosi tahaks õppida sadamaehitust ja rannikutehnikat, aga tänavu sel erialal vastuvõttu pole.
Roosi paneb avaldusse kirja kaks inseneriõppe eriala: keskkonnatehnika spetsialiseerumisega veetehnikale ja transpordiehitus spetsialiseerumisega ehitusgeodeesiale. Eelistatud erialale on tal võimalik järgmisel aastal üle minna.
Just selline paindlikkus Roosile TTÜ juures meeldib, kuigi ta tunnistab, et valis eriala väikese konkursi tõttu. Ta eelistab TTÜd, sest see on staažikas kool ja talle hea mulje jätnud.
Probleeme töökoha leidmisega Roosi ei karda. Juba TTÜ sisseastuja teatmik pakub variante, kuhu tööle minna. Roosi aga kavatseb oma firma luua. Majanduslangust ta ei karda, tuleb vaid leida oma nišš.
Põhjuseks, miks noored reaalaineid õppida ei taha, pakub Roosi kartust, et ei saa hakkama, ja ehk ka viitsimatust. Tema arvates pole probleem koolis, vaid inimeses endas.
«Inimene saab oma valikud ise teha, kool soodustab seda,» ütleb Roosi. Samas peab ta vigaseks Eesti keskhariduse süsteemi, kus erinevalt näiteks USAst ei pöörata üldse tähelepanu praktikale.
Blond Liana Raud läheb vastuvõturuumi enesekindlal sammul, et kirjutada avaldusele erialavalikuks «ärijuhtimine» – TTÜ populaarseim eriala. Teist valikut ta isegi ei kaalu.
«See eriala on praegu kõige populaarsem, igal pool töökuulutustes otsitakse majanduskõrgharidusega inimesi,» põhjendab tüdruk.
«Võib-olla kunagi hiljem saab oma äri teha – ei meeldi alluda, tahaks ikka juhtida,» ütleb Raud. Tüdruk tunnistab, et tegelikult tahaks ta õppida hoopis dietoloogiat, kuid seda saaks teha Inglismaal ja sinna ta kolida ei taha.
Populaarsemad erialad ülikoolides
Tallinna Tehnikaülikool
• ärindus 363 avaldust
• majandus 361
• logistika 166
Tallinna Ülikool
• riigiteadused 713
• inglise keel ja kultuur 429
• reklaam ja imagoloogia 267
Eesti Maaülikool
• ökonoomika ja ettevõtlus 321
• maastikukaitse ja -hooldus 215
• maastikuarhitektuur 193
Tartu Ülikool
• Populaarseid õppekavu konkursi alusel välja selgitada ei saa, sest lävendipõhise vastuvõtu idee seisneb selles, et avaldus on mõtet esitada ainult siis, kui lävend ka ületatakse, sest siis on õppekoht garanteeritud.
KOMMENTAAR
Sandor Liive
Eesti Energia juhatuse esimees
Soovitan noortel valida tehnikaeriala, sest insenerikutse toidab kindlasti ka viie, kümne ja enama aasta pärast. Võrreldes humanitaar- ja sotsiaalerialadega on tehnikaerialad olnud noorte seas viimase 15 aasta jooksul kindlasti vähem populaarsed, aga esimesi märke selle olukorra muutumisest on juba märgata.
Kindlasti tuleks reaalained põhikoolis atraktiivsemaks muuta, sest kui matemaatika- ja füüsikatunnid on vahele jäänud, ei piisa enam keskkooli viimases klassis pelgalt tahtmisest inseneriks saada. Asjad seab paika ka elu ise: kui aina enam saavad häid tööpakkumisi tehnikaspetsialistid, ei jää see ka noortel märkamata.
Valdur Laid
Elioni juhatuse esimees
Esimese kõrgharidusega on mõttekas omandada professionaalsed oskused ja konkreetsed erialateadmised. Näiteks rakendusharidus, inseneriharidus, IT, ehitus. Ka finantsbaasharidus on eriala, mida igal ajal vajatakse. Neid teadmisi hiljem edasi arendades suudetakse tööjõuturul konkurentsivõimelised olla. Ülejäänud kogemused tulevad ajaga.
Liiga palju panustatakse üldharidus- ja humanitaarvaldkonda, vähem arvestatakse majanduskeskkonna tegelikke vajadusi, mis eeldaksid reaalalade õppimist. Paljudele tunduvad humanitaaralad põnevamad ja gümnaasiumi lõpetades ei tehta just sageli ratsionaalseid otsuseid.
Helo Meigas
Hansapanga Grupi juhatuse liige
Kindlasti on suure potentsiaaliga kõik loodusteaduste ning muude reaalainete ja tehnoloogiaga seotud erialad. Nende õppimine nõuab suuremat pingutust ning seetõttu on nende teadmistega inimeste hulk ühiskonnas alati suhteliselt väiksem.
Eesti riigil ei ole teist valikut kui investeerida teadusmahukatesse valdkondadesse. Meie tööjõud on liiga kallis, et olla konkurentsivõimeline allhankes, ning kliima ja geograafiline asend ei soodusta ka teeninduse (näiteks turism, finantsteenused) toel majanduse ülesehitamist.
Minu arvates koolitame praegu Eestis liiga palju humanitaarvaldkonna spetsialiste. Probleem algab juba põhikoolis ja gümnaasiumis, kus reaalained ei ole populaarsed. Seda näitab reaalainetes riigieksami tegijate arvu vähenemine iga aastaga.
Probleemi peakski hakkama lahendama algusest, st tuleks üle vaadata, kuidas me koolis reaalaineid õpetame, ning motiveerima andekaid noori tulema kooli reaalainete õpetajaks.
Eerika Vaikmäe-Koit
SEB tugiüksuste valdkonna juht
Panga poolt vaadates tundub enim perspektiivi olevat valdkondades, mis annavad tugeva finantsilise ja analüütilise mõtlemisvõime, nagu majandusteadus, matemaatika, statistika jms, samuti õigusteadus.
Eesti arengut silmas pidades tundub, et lai tööpõld on tulevikus jätkuvalt inseneridel, info-, keskkonna- ja geenitehnoloogidel, demograafilisi arenguid silmas pidades kindlasti ka meditsiinitöötajatel, sotsiaal- ja noorsootöötajatel ning õpetajatel.
Meie kui eestlaste kestmajäämise seisukohalt on oluline, et noortel oleks jätkuvalt ambitsiooni ja jaksu saada väga headeks kunstnikeks, kirjanikeks, heliloojateks, näitlejateks, muusikuteks, luuletajateks, teisitimõtlejateks ja vastuvoolu ujujateks!
Ülikooli astuja teeb valiku praeguste tööpakkumiste järgi
Haridusministeeriumi kõrghariduse osakonna asendusjuhataja Annika Tina sõnul on praegu kõrghariduses n-ö stabiilsusperiood ja riiklikku koolitustellimust praegu muuta ei plaanita.
Viimati muudeti koolitustel limusi märkimisväärselt aastail 2002–2004. Juba mitmendat aastat on riiklikus koolitustellimuses prioriteet loodus-täppisteaduste tehnoloogia.
«Loodus-täppisteaduste tehnoloogia lõpetajate osakaal peaks ka viie ja kümne aasta pärast küllaltki suur olema,» ütles Tina.
«Tuleb jälgida, et ülemäära suureks ei kujuneks sotsiaalteaduste, ärinduse ja halduse valdkonnas õppijate arv. Need on populaarsed, sest praegu teenib neil aladel hästi,» seletas Tina.
Üks valiku mõjutajaid ongi Tina sõnul need töökohad, mida praegu nähakse. Mõelda tuleb aga ka tulevikule.
Tina sõnul tasub kriitiline olla, kui eriala õppekava on orienteeritud vaid üldteadmistele ega anna kindlaid oskusi. Ka tööandjad kritiseerivad neid erialasid, sest õppima hakatakse siis alles tööle asudes. Näiteks tõi Tina ärijuhtimise. (PM)