Ida-Tallinna Keskhaigla patsientidel palutakse registratuuris täita avaldus, kellele sugulastest ta lubab ja kellele keelab anda infot oma tervisliku seisundi kohta.
«Selgitame välja patsiendi tahte, kellele võib tema tervisest rääkida,» selgitas keskhaigla juht Meelis Roosimägi. «Teistpidi annab see arstidele kindluse, et nad ei eksi andmeid välja andes.»
Roosimägi viitas seadustepaketile, mis ajendas haigla juhtkonda koostama uudset blanketti: isikuandmete kaitse seadus, avaliku teabe seadus, võlaõigusseadus ja eelnõu järgus olev patsiendiseadus.
Üldjuhul võib delikaatseid isikuandmeid anda lähedastele sugulastele, kuid patsiendil on õigus keelata ükskõik kellele rääkida tema haigustest. Kui patsient ei soovi oma tahet kirjalikult avaldada, võimaldab haigla teavet lähedastele sugulastele.
Keskhaigla naistekliiniku juhataja Lee Tammemäe nentis, et ehkki arstide elu teeb lisapaber keerulisemaks, on see patsiendi huvides.
Tallinna Arstide Liidu juhatuse esimees Peeter Mardna tõlgendas keskhaigla käitumist eelkõige asutuse enesekaitsena ja pidas seda õigustatuks hilisemate arusaamatuste vältimisel.
Mardna ütles, et kui arst rikub võlaõigusseadusest tulenevat patsiendi teavitamise korda, ähvardab teda kuni kümne tuhande krooni suurune trahv. «Kui patsiendi tahe pole must valgel kirjas, on tagantjärele raske selgeks teha, kes eksis,» nentis Mardna.
Tallinna Arstide Liit kindlustas end ERGOs oktoobrist kehtima hakanud kindlustuslepinguga ka patsientide teavitamisel tekkida võivate vigade vastu.
Tartu Ülikooli Kliinikumis pole nõusolekublanketi juurutamist arutatud, sest haigusloo peal on niigi kirjas haige kontaktisiku nimi.
Andmekaitse inspektsiooni avalike suhete juhi Triinu Jaaksoo sõnul pole ükski patsient kaevanud, et terviseandmeid oleks antud ebasoovitavatele isikutele. Keskhaigla blanketi täitmist ei saa tema sõnul kohustuslikuks teha, sest seadused juba reguleerivad terviseinfo edastamist.