Saaremaa ja mandri vahelise püsiühenduse loojad on kaardile lõpuks ära märkinud koridori, kuhu võiks ehitama hakata Suure väina ületamist hõlbustavat ligi seitsme kilomeetri pikkust silda või tunnelit.
Juhtkiri: Sild see tulgu
Saaremaa miljardisilla teekond joonistati merekaardile
11. oktoober 2002, 23:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saare maakonda ülejäänud Eestist eraldava väina «kuiva jalaga» ületamise tehnilisi võimalusi juba aastaid uurinud maanteeamet on jõudnud järeldusele, et parim võimalus oleks silla- või tunneliehitust alustada Virtsust.
Praegusest sadamakohast ligikaudu kilomeetri kaugusele rajatud Virtsu tuulepargi lähedalt alguse saav trass kulgeks üle väina mööda Viirelaiu põhjaservast ning lõppeks Muhumaal Võikülas.
Maanteeameti tellimusel trassi asukohti vaaginud Tehnokeskus oli selle variandi ühe soosikuna juba ammu välja valinud. Hiljaaegu lõpetatud uuring kinnitas valikut veel kord ning juba on sellele oma heakskiidu andnud nii Muhu vallavolikogu kui ka Hanila vald mandril.
Kompensatsioonilootus
Mõlemasse valda tuleks koos püsiühendusega ehitada mitu kilomeetrit uut maanteed. Kui Muhumaal pole see mereäärsete maaomanike seas seni nurinat tekitanud, siis tihedama asustatusega Virtsu alevikus küll.
Hanila vallavanem Arno Peksar rääkis, et üks maaomanik on oma rahuolematusest ka vallamajas rääkimas käinud. «Ta väidab, et tee läheks veel 18 inimese maadelt läbi,» lausus vallavanem.
Peale selle ühe maaomaniku pole vallamajas rohkem kurtjaid seni käinud. Peksari sõnul oleks nüüd loomulik, kui riigi esindaja tuleks ja ütleks rahvale, kui palju neile maa eest kompensatsiooni makstakse.
«Üldiselt olen inimestele öelnud, et enne pole mõtet rapsima hakata, kui riik pole oma pakkumisi teinud,» sõnas Peksar.
Pool rahast riigilt
Maanteeameti peadirektori asetäitja Peeter Shkepasti sõnul on ainuüksi trassi äramärkimine püsiühenduse loomisel suur samm edasi. Samas ta lisas, et loomulikult pole praegunegi valik lõplik, sest nii suure ja kuluka projekti puhul võib aja jooksul paljugi muutuda.
Rahast rääkides rõhutas Shkepast sedagi, et maksumuse koha pealt pole oluline, kas mandri ja Muhumaa vahele ehitatakse sild või tunnel. Samuti nüüd septembri lõpuks valmis saanud arvutuste järgi kuluks mõlema ehitamiseks 1,3 miljardit krooni. On pakutud, et poole sellest maksaks riik ning ülejäänu tuleks hankida kas siis välisfondidest või eraäridest.
Regionaalministri büroo eestvedamisel tehtud küsitlused on näidanud, et saarlased on rohkem silla kui tunneli poolt. Eksperdid on pakkunud, et selle põhjuseks on inimeste vanad hirmud maa alla mineku ees ehk teadmatus, mis nendega seal juhtuda võib, ning klaustrofoobia.
Ka regionaalminister Toivo Asmer on ühes usutluses Postimehele tunnistanud, et vaekauss kaldub vägisi silla kasuks. Samas on ta ka pakkunud, et kui kõik plaanide järgi läheb, siis saab juba aastal 2010 mandrilt Saaremaale silda mööda sõites.
Makett olemas
Mitmed asjatundjad on märkinud, et tunneli ehitamine tuleks sillast ehk isegi odavam, kuid selle käigushoidmine on jälle kulukam. On välja arvutatud, et kui silla ületamise tasu hakkaks olema sama kui praegu parvlaevapilet, tasuks kuni kaks miljardit maksev sild ennast ära umbes 15 aastaga.
Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Valdek Kulbach on aga juba Saaremaa ja mandri vahelise püsiühenduse loojatest ette jõudnud. Kevadel ehitas ta valmistas mudeli, mille järgi võiks kolme aastaga üle suure väina ehitada 6,1 kilomeetri pikkuse ja kuni 40 meetri kõrguse rippsilla.
Ka Kulbach valis oma silla asukohaks lõunapoolseima trassi, mis algab Virtsust, möödub Viirelaiust ning jõuab lõpuks tammina Muhu saarele Võiküla lähistele. Sillaehitusfirmadelt tellitud pakkumiste järgi kuluks kõige selle valmisehitamiseks kolm aastat ja veidi rohkem kui 1,5 miljardit krooni.
Maanteeameti peadirektori asetäitja Shkepast ütles, et see on hea, kui keegi on juba mõelnud selle peale, milline sild olla võiks. Samas ta lisas, et sellest kõigest oleks täna veel vara rääkida.
Küsimusele, kas siis aastal 2010 saab kuiva jalaga mandrilt Muhumaale, vastas Shkepast: «Kõik on reaalne, kuid ma pole poliitik, kes lõpuks otsustab, kas püsiühendus tuleb või mitte.»
Kuiva jalaga Saaremaale
Üle Suure väina mandrilt Muhumaale kulgevast püsiühendusest hakati rääkima juba pärast Väikese väina tammi valmimist 1896. aastal.
1996. aastal kerkis idee jälle päevakorda ning selle elluviimiseks loodi Saaremaal eraldi sillakomisjon.
Tänaseks on uuritud geoloogiat, ehituskonstruktsioonide maksumust, liiklusintensiivsust ja rahastamiskontseptsioone.
Allikas: maanteeamet