Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi esmaproteesi vajajad eelistavad Tallinna firmasid Gadox ja Eesti Ortoosikeskus, mis valmistavad tänapäevasemaid proteese, suunab haigekassa nad Tartu Ortopeediakeskusesse.
Haigekassa ravimite büroo arst-spetsialist Elve Talts ütles, et kaks viimast aastat on haigekassa korraldanud esmaproteeside valmistaja leidmiseks riigihanke. Kolmest Eestis seda teenust pakkuvast firmast võitis hanke tänavu madalaimat hinda lubanud Tartu Proteesikeskus.
Varsti pärast seda teatas aga firma, et ta pole suuteline kõiki tellimusi täitma, ning osa lepingumahust anti Gadoxile. Proteesituru liider Gadox sai lepingumahu täis juba juunis ja nüüd suunab haigekassa abivajajad ikkagi Tartusse.
Hinnad on ühtlustunud
Gadoxi direktor Marko Tilk nentis, et nende firmas ootab praegu esmaproteesi järjekorras 60 inimest. Ehkki haigekassaga sõlmitud lepingu maht on täis, on nad suusõnalisel kokkuleppel osa proteese siiski valmis teinud lootuses nende eest hiljem raha tagasi saada.
Valmis tehti märtsis-aprillis amputatsiooni üle elanud inimeste abivahendid. Haigekassa kompenseerib esmaproteesi hinnast 90 protsenti kuni kuus kuud pärast operatsiooni.
«Haigekassa on suusõnalisi lepinguid pidanud,» tunnustas Tilk koostööd selle nimel, et inimesed saaksid pärast operatsiooni või traumat kiiremini tagasi aktiivsema elu juurde pöörduda. Praegu on neil haigekassaga käimas läbirääkimised lepingumahu suurendamiseks.
Sellest aastast on proteesihinnad kolmes firmas ühtlustunud, ka sotsiaalministri kahe nädala tagune määrus haigekassa hüvitatavate abivahendite loeteluga paneb paika erinevate proteeside piirhinnad, millest rohkem haigekassa kinni ei maksa. Määravaks saab abivahendi ning ka hilisema teeninduse kvaliteet eri firmades.
Kordusprotees kallim
Tartu Ortopeediakeskuse juht Oleg Nesterenko kinnitas, et ka neil jätkuks tootmisvõimsust proteeside valmistamiseks, aga nende häda on see, et nad tulid turule teistest hiljem. Invaliidiks jäänu ei vaheta naljalt firmat ja jääb sageli just seal käima, kus ta saab alla esimese proteesi.
«Meil on murranguline hetk, pürgime Tallinna turule,» väitis Nesterenko. Tema sõnul peavad nad läbirääkimisi mitme Tallinna haiglaga, et arstid suunaksid patsiendid just nende juurde esmaproteese tellima.
Eesti Ortoosikeskuse juht Kalev Toots kinnitas konkurentide tõdemust, et kui koostöös haigekassaga on esmaproteeside vajajad saanud oma abivahendi enam-vähem poole aasta jooksul, siis hinnalt kallimaid kordusproteese, mida hüvitab sotsiaalministeerium, tuleb inimestel sageli oodata aasta ja kauemgi.