Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võru vald toetab Väimela elanike taotlust taasavada asulas apteek, mille sulgemist põhjendasid senised omanikud muu hulgas ka soodusravimite uue korra kehtestamisega.
«Väikese sissetulekuga elanikud ei jaksa rohtude eest rohkem maksta,» ütles Väimela apteegifiliaali emafirma, Võru Väikese Apteegi juhataja Marika Timpka.
Tema sõnul ei too 90-protsendilise soodustuse vähenemine 75-protsendiliseks ning mõnede ravimite väljalangemine soodusravimite loetelust apteegile lisatulusid, sest osa inimesi jätab talle kallimaks muutunud rohu pigem ostmata.
«Võrus ostavad paljud nüüd ravimeid ühe-kahe lehe kaupa, mitte tervet pakki korraga,» väitis Timpka.
Vald otsib lahendust
Hiljuti valitsuses vastu võetud ravimite juurdehindluse kord tähendab tema sõnul väikeapteekidele vaid kosmeetilist muutust, sest nende käive tuleb odavamatest ravimitest, mille juurdehindlus jäi enam-vähem samaks.
Samas peavad apteegid tegema lisainvesteeringuid, muretsema arvuteid ja haigekassale sobivaid programme.
Võrust umbes kuue kilomeetri kaugusel Väimelas on perearsti nimistus 1600 patsienti. Kohalikud elanikud kogusid kokku ligi kolmsada protestiallkirja ja viisid need vallavalitsusse, et see võtaks midagi ette apteegi sulgemise vastu.
Võru vallavanem Ülo Tulik ütles, et apteegi omanikud ei küsinud vallalt abi, küll aga on seda teinud võimalikud uued tulijad.
Väimelas on käinud apteegi taasavamiseks maad kuulamas kahe ketiapteegi esindajad, mainis Tulik.
Eelmisel nädalal otsustas vallavolikogu toetada Väimelas apteegi pidamist 25 000 krooniga, mille eest tahetakse osta vallale apteegi senine inventar.
«Vald ostab inventari ära, et kui järgmine kõnnib minema, ei jääks siia tühjad ruumid,» lausus Tulik.
Peost suhu elamine
Väimelas kolm aastat töötanud filiaal asus endises ühiselamus selleks kohandatud ruumes. Maja omanik, kes küsis apteegilt 2000 krooni renti kuus, on lubanud selle nüüd 500 krooni peale lasta.
«Apteegi omanikud tegid suuri kulutusi selle nõuetekohaseks väljaehitamiseks,» nentis proviisor Silvi Olep, kes käis kolm aastat autoga Põlvast Väimelasse tööle. «Järgmistel on selle võrra lihtsam.»
Eesti Apteekrite Liidu peaproviisor Gaidi Vendla ütles, et avalikkusele on jäänud vale mulje, nagu oleksid kõik apteekrid püstirikkad.
Suur käive on tema sõnul ainult Tallinna ja Tartu ning teiste suuremate linnade apteekidel, maakohtades - sealhulgas Väimelas - pole proviisoril sageli arvutitki.
Liidu liige, Kallaste apteeker Malle Hilpus ütles, et kolmesajast apteegist on umbes pooled väikesed maa-apteegid, mille tulevik hakkabki ilmselt sõltuma kohalike omavalitsuste toetusest.