Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõrmjätkatud ehituskonstruktsioonipuit on tavalisest saematerjalist kuni kolmandiku kallim, mistõttu läheb suurem osa Eestis valmistatust ekspordiks.
Kogu Põlva aktsiaseltsis Liimpuit valmistatud sõrmjätkatud ehituskonstruktsioonipuit läheb Saksamaale sealsele hulgiostjast vahendajale, sest Eesti ehitaja peab seda kalliks.
Ka Puhja Liimpuidu tootmisjuht Priit Pütt kinnitas, et nemad ekspordivad oma toodangu sajaprotsendiliselt Saksamaale.
Kuus suudab Puhja Liimpuit valmistada umbes tuhat kuupmeetrit ehituskonstruktsioonipuitu. «Meil on olemas kõik Saksa turul nõutud sertifikaadid, seal kasutatakse meie toodangut lagedes ja ka katusekonstruktsioonides,» rääkis Priit Pütt.
Puhja Liimpuidu tootmisjuhi kinnitusel on Eestis ehitustel sõrmjätkatud ehituspuitu veel väga vähe kasutatud, sest tegemist on meie ehitajatele küllalt uue materjaliga.
Sõrmjätkatud akna- ja uksetoorikuid valmistava Imavere Saeveski tegevdirektori Peedo Pihlaku hinnangul ei oska meie arhitektid ja projekteerijad alati konstruktsioonipuitu majja sobitada. «Sõrmjätkatud konstruktsioonipuit on vastupidavam ja ei hakka «mängima». Lihtsam ja odavam on kasutada tavalist saematerjali,» kinnitas Pihlak. Tema sõnul on saematerjal sõrmjätkatud konstruktsioonipuidust umbes 30 protsenti odavam.
Näiteks kõlbab sõrmjätkatud konstruktsioonipuit oga-plaatfermide tegemiseks, mida valmistavad Matek ja Kurista Saeveski OÜ.
Ainulaadsed kaared
Lisaks sõrmjätkatud konstruktsioonipuidule saab Põlvas ASis Liimpuit valmistada Eestis ainulaadseid liimpuidust kaari. Ainult selles ettevõttes on spetsiaalne press, mis võimaldab liimida kuni 25-meetriseid detaile.
ASi Liimpuit juhataja Ants Must märkis, et lattu nad midagi ei tooda, kõik käib ainult tellimuste järgi. Enamik Põlvas valmistatud liimpuidust detaile jääb Eestisse, neid kasutavad palkmajade valmistajad, aga ka ehitusfirmad.
Suurematest töös olevatest objektidest nimetas Ants Must Põlva ühisgümnaasiumi võimlat, Võsu kooli võimlat, Doldi puidutööstuse tootmishoonet Viljandis.
Liimpuidu kasutamine ehitustel on Ants Musta hinnangul Eestis viimase paari aastaga suurenenud.
Eksklusiivsed eramud
Kõikvõimalikke Põlvas valmistatud liimpuidust detaile on läinud lisaks Saksamaale ka Prantsusmaale ja Jaapanisse.
Tänavu talvel valmistasid Liimpuidu töötajad Prantsusmaale ühe ümmarguse maja, kus kasutati liimpuidust kaari.
Suvel tellis Liu Paat veerandi muna kujulise kaartele toetuva enamasti liimpuidust eramu, mis läheb soomlasest omanikule ühele väikesaarele.
Mõlemad eksklusiivse eramu tellijad on lubanud valmistajatele püsti pandud majast ka pildid saata. Ants Must märkis, et ootab fotosid põnevusega.
2001. aastal tootis AS Liimpuit 1500 tihumeetrit liimpuitu ja 5000 tihumeetrit sõrmjätkatud 12,5-13-meetrist konstruktsioonipuitu. Kokku töötab ettevõttes kahes vahetuses 70 inimest.