Tallinna kesklinnas tegutsevad karistamatult niinimetatud «juhiga autorenti» pakkuvad libataksod, sest mitmeti tõlgendatav ühistranspordiseadus justkui lubaks neil seda teha.
Nõrk seadus soosib libataksosid
6. detsember 2009, 16:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii seisavadki «Hollywoodi» esisel platsil, Radisson SASi ees, Tallinna Kaubamaja kõrval ja teistes taksojuhtide jaoks «kuumades kohtades» valgete plafoonidega «rendiautod», mille juhid teenindavad purjus välismaalasi astronoomiliste summade eest.
Autorentijatele annab tegutsemisjulguse majandusministeeriumi tõlgendus ühistranspordiseadusest: « Kuni viie istekohaga sõiduauto rent koos juhiga, kui sõidukil ei kasutata taksoveo tunnuseid, ei eelda taksoveoloa ega ühistranspordiloa omamist.» See võtab kohalikult omavalitsuselt võimaluse autorentijaid taksoeeskirjade rikkumise eest vahele võtta. Seda, et autojuhid tänaval maksuseadust rikuvad, on aga juba palju raskem tõestada.
«See niinimetatud juhiga autorent on täielik organiseeritud kuritegevus. See on nii inimeste kui maksuameti petmine ja rikub ära ka terve linnapildi,» ütles transpordiameti linnatranspordi osakonna juhataja Ruth Pärn, kelle sõnul peaks riigi- või linnapolitsei sellisele ärile resoluutse lõpu tegema.
Vaieldavad kohad seadustes pole Pärna sõnul argument. «Eesti vabariigis on seaduste puhul alati midagi vaieldavat. Kui mupo käed jäävad lühikeseks, siis nad võiksid endale appi paluda maksu- ja tolliameti ja riigipolitsei,» lausus Pärn.
Tänavu on korraldatud kolm-neli transpordiameti, mupo, MTA ja politsei ühisreidi, mis on kõik häid tulemusi andnud. Paraku on ka libataksojuhtidele selge, et reide korraldatakse harva ning ülejäänud päevadel võib karistust kartmata raha teenida.
MTA kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe sõnul ei saa ka nende amet üksinda libataksojuhte ohjeldada. «Maksuhaldur vaatab kõigepealt seda, kas maksud on makstud. Kui isik pakub mingeid teenuseid, siis ta peaks ennast registreerima majandustegevuse registris. Ja järelevalve registreerimise üle on üldiselt ikkagi kohaliku omavalitsuse pädevuses,» lausus Veermäe.
Ta rõhutas, et enese registreerimata jätmine ei anna õigust maksude maksmata jätmiseks. «Aga maksuhaldur seda ei kontrolli, kas isik on ennast registreerinud või mitte. See ei ole meie pädevus ja meil pole isegi võimalik sellist järelevalvet teostada,» lisas ta.
Mupo juht Kaimo Järvik nimetas juhiga autorenti samuti lubamatuks nähtuseks. «Nii transpordiameti kui munitsipaalpolitsei on ühine seisukoht on see, et see niinimetatud juhiga autorendi teenus ei vasta taksoteenuse tunnustele ja niisugusele asjale tuleb lõpp teha,» oli Järvik resoluutne.
Ta lisas, et kuigi paar menetlust on pikale veninud ja kesklinn «rendiautosid» täis, ei tähenda see seda, et mupo nendega ei tegeleks. «Kui meile antakse nende tegevusest teada, läheb taksokontroll kohale ja rikkumise tuvastamisel alustatakse menetlust. Täna saame me neid takistada nii palju, et ei lase neil taksopeatustes kliente oodata. Seaduserikkujatel autosid käest ära võtta ja kusagile tasulisse parklasse menetluse lõppu ootama panna me paraku ei saa,» nentis Järvik.
Pärn arvas, et libataksodest saadakse jagu vast siis, kui ühistranspordiseaduse uus variant lõpuks vastu võetakse. «Taksonduse osa on uues ühistranspordiseaduses väga hästi läbi mõeldud ja siis peaks korra majja saama.»