Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mart Nõmm teeb portaalis tom.riik.ee ettepaneku muuta ravikindlustuse seadust nii, et ravikindlustus kehtiks ka kuni 24-aastastele õpilastele ja üliõpilastele, kes õpivad koolitusluba omavas õppeasutuses õhtuses või kaugõppes.
Ravikindlustuse seaduse kohaselt on praegu kindlustatuga võrdsustatud isikud koolitusluba omavas õppeasutuses õppivad õpilased kuni 24 aasta vanuseni ja statsionaarses õppevormis või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis õppivad üliõpilased. «Miks teha vahet koolitusluba omavas kõrgkoolis statsionaarses õppevormis õppiva üliõpilase ja vabas õppevormis õppiva üliõpilase vahel, kui õppeedukus mõlemas õppevormis on sama,» märkis Nõmm. Ta lisas, et õppevormide õppekavad on samad, nõuded on samad, kirjatööd on samad ning eksamid on samad. «Ega see pole üliõpilase süü kui kõik ei mahu statsionaarsesse õppevormi õppima,» lausus ta. Praeguse ravikindlustuse seaduse kohaselt peab vabas õppevormis täisajaga õppiv üliõpilane endale muretsema töökoha, et tagada endale ravikindlustus. «Ja kui ta loobub töökoha muretsemisest, et saavutada kõrgharidus normaalajaga, siis tuleb ravikindlustuse eest tasuda 13 protsenti riigi keskmisest palgast. See on temale oluline lisanduv majanduslik koormus, millest pääseb statsionaarses õppevormis õppiv üliõpilane,» rääkis Nõmm. Nõmme ettepaneku kohaselt võiks vabas õppevormis õppiv õpilane või üliõpilane ravikindlustuse taotlemisel esitada õppeasutuse tõendi, mis esimesel õppeaastal kinnitab õpilase või üliõpilase õppimist õppeasutuses ning järgnevatel aastatel õppeedukuse vastavust statsionaarses õppevormis õppimise nõuetele.