Riigikontrolli hinnangul ei ole Eesti valitsusel olnud selget tahet ega ka kohast tegevuskava selleks, et piirata tekkivat kasvuhoonegaaside kogust ning peatselt võib see hakata vähendama Eesti konkurentsivõimet euroliidu avatud elektriturul.
Riigikontroll: Eestil ei ole eesmärgistatud kliimapoliitikat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikontroll märgib, et ehkki Eesti võttis 2002. aastal Kyoto protokolliga ühinedes endale ülesande vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 8 protsendi võrra, olid need kogused tegelikult Nõukogude majandussüsteemi kokkuvarisemise tõttu juba hinnanguliselt 47 protsendi võrra kahanenud.
Riigikontrolli äsja lõppenud audit näitab, et seetõttu ei asunudki riik kliimapoliitikaga tegelema: «See jäi vähetähtsaks valdkonnaks, milles ükski minister pole aktiivsust üles näidanud,» märgib riigikontroll.
«Samas andis ilma midagi tegemata eesmärgi saavutamine Eestile kasvuhoonegaasidega kauplemises rahalise eelise, kuna üle jäänud saastekvooti oli võimalik müüa. Formaalsele eesmärgi täitmisele vaatamata on Eesti majandus endiselt väga süsinikurikas: elaniku kohta üks suurimaid saastajaid Euroopas,» lisab audit.
Kuna Euroopa Liidu kliimapoliitika on teel järjest rangemate eesmärkide poole, tuleb arvestada ka karmistuvate kasvuhoonegaasidega kauplemise reeglitega. «Kui varem jagati kasvuhoonegaaside kvooti tasuta, siis alates aastast 2013 tuleb seda ostma hakata ja see muudab põlevkivist elektri tootmise kallimaks ning seega ELi avatud elektriturul vähem konkurentsivõimeliseks,» hoiatab riigikontroll.
Täna Kopenhaagenis alanud ÜRO kliimakonverentsi eel on ministrid näidanud Eestit eeskujuliku rahvusvaheliste kliimakohustuste täitjana. «Tegelikult on 2002. aastal koostatud riiklik kasvuhoonegaaside vähendamise programm vananenud ja ammu varjusurmas ning kuna valdav osa Eesti kasvuhoonegaasidest tekib elektritootmisest, kasvavad heitmed elektriekspordi suurenedes,» kritiseerib riigikontroll.
Kasvuhoonegaasidest lühiajaline tulu
Riigikontrolli hinnangul on uue strateegia koostamine takerdunud, sest pole suudetud hinnata, kui palju on seni rakendatud meetmete tulemusel saastekogused vähenenud, ega prognoosida tulevikus tekkida võivaid kasvuhoonegaaside koguseid. «Ka ei pruugi kasvuhoonegaaside tekkekoguste arvestus olla täpne - riigikontrolli hinnangul võivad kogused olla 30 protsenti tegelikust väiksemaks hinnatud.»
Samuti toob riigikontroll välja, et Eesti on kasvuhoonegaasidega kauplemist kasutanud ennekõike lühiajalise lisatulu tekitamiseks. «Ajavahemikul 2005-2007 täitis riik Eesti Energia kvoodimüügitulu arvelt üle kahe miljardi krooniga riigieelarvet. See raha oleks katnud enam kui neljandiku Eesti Energia ühe uue keevkihtkatla ehitusest. Praegu kaalutakse põlevkivielektri konkurentsivõime säilitamiseks vajaliku investeeringuraha saamist börsilt,» nendib audit.
Samuti tuuakse välja, et keskkonnaministeerium on heitmekvooti jaganud rohkem, kui ettevõtetel seda vaja oleks, kuid ei kauplemislubade ega ka õigusaktide kaudu pole neid suunatud kvoodimüügist saadud tulu kasutama saaste vähendamiseks. Riigikontrolli hinnangul on kasvuhoonegaasidega kauplemise korralduses oluliseks probleemiks ka riigi puuduv kontroll kaubeldavate heitkoguste ühikute usaldusväärsuse üle: keskkonnaministeeriumi haldusalas ei tõendata, kas ettevõtted esitavad oma heitkoguste kohta õigeid andmeid ega teeni kvoodimüügi arvelt õigustamatut tulu.