Piirivalve: meie rolli vähenemine on loogiline samm

FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

1. jaanuarist tööd alustava politsei- ja piirivalveameti tulevase piirivalveosakonna juht Tõnu Hunt tõdes, et piirivalve osatähtsus uues ühendasutuses on politseist väiksem, kuid ta pidas seda paratamatuks.

«Peab vaatama meie käekäiku alates 2002. aastast, kui piirivalvele ei jäänud enam riigikaitselist ülesannet, alates 2007. aasta 1. juulist oleme me avaliku teenistuse eriliigiks, nagu ka politsei. Seega on täna ühendameti moodustamine loogiline samm,» ütles Hunt Postimees.ee'le, viidates piirivalve vähenenud tähtsusele pärast Eesti Schengeni viisaruumiga ühinemist.

Samas kinnitas ta, et piirivalve ei kavatse uues asutuses lahustuda. «Piirivalve on väga vana asutus, traditsioone täis ajalooga ja see ei kao. Jäävad meie lipud, traditsioonilised tähtpäevad ja muu selline,» kinnitas ta.

«Meie valdkondliku eripära tõttu meid täiesti kaotada siiski ei saa - meie käes on ikkagi Euroopa Liidu välispiiri uksevõti,» lisas Hunt.

Politsei- ja piirivalveamet vähendab kolme asutuse ühinemisel 21 protsendi võrra administratiivtöötajaid, nagu personali-, logistika- või rahandusametnikke.

Hundi kinnitusel on seejuures näiteks logistikatugi suuremas osas just senise piirivalveameti töötajate kanda. «Meie logistiline tugi on palju suurem kui politseil - meil on lennukid, laevad, seiresüsteem - need mahud on hoopis teised kui politsei autod või vormid,» sõnas ta.

Politsei- ja piirivalveametis on umbes 7000 ametikohta, neist 6000 on põhitöö tegijaid. Ameti eelarve on suurusjärgus 2 miljardit krooni, sellest 70 protsenti on personalikulud. 

Tagasi üles