Pangajuht Lipstok pääses palgakärpest

Eesti Panga president Andres Lipstok ja asepresident Märten Ross (seisab) võivad end tunda nagu vanajumala selja taga, sest keskpanga töötajate palkade peale riigikogu hammas ei hakka. Foto: Peeter Langovits

Eesti Panga president Andres Lipstok ei pea erinevalt kohtunikest oma palga pärast muret tundma, sest riigikogu otsustas jätta tema 98 000-kroonise kuupalga kärpimata. Ka kõrgepalgalistele riigiametnikele halastati.

Eesti Pank pole mingi suvaline riigiasutus, vaid allub otse Euroopa Keskpangale Frankfurdis ja seega ei saa Eesti valitsus Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki palga kallale minna, teatas keskpank kommentaariks kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse juba eelmisel aastal valminud eelnõule.

Selle seaduseelnõuga tahtis riigikogu ühtlustada kõrgemate riigiteenijate palgasüsteemi ja kärpida Lipstoki palka kõigest 80 protsendini presidendi palgast, sellal kui praegu teenib Lipstok presidendist ligi 9000 krooni enam.

Eile uuesti riigijuhtide palgakorraldust arutanud riigikogu põhiseaduskomisjon otsustaski loobuda Lipstoki palga seadusega määramast. Lipstokil oleks palgakärpe korral ka häbenemiseks põhjust, sest tema Läti kolleeg teenib Eesti rahas lausa 179 000 krooni kuus, mida on enam kui USA keskpanga presidendil.

Hea uudis tuli komisjonist ka riigiametnikele, kellele makstavate lisatasude keelamise mõte hakkab murenema. Põhiseaduskomisjoni liikme Hannes Rummi sõnul täielikku lisatasude keeldu seadusesse ei kirjutada, ent otsustamisel on, milliseid lisatasusid lubatakse. Lisaks visati hulk vanas eelnõus olnud riigiametnikke üldse eelnõust välja.

Kui vanas versioonis seoti jäigalt presidendi palgaga ka kantslerite, asekantslerite, inspektsioonide ja ametite peadirektorite, maavanemate, riigi peaprokuröri ning riigiarhivaari palgad, siis uues on alles jäänud vaid tingimus, et nende palgad ei tohi olla kõrgemad kui riigikogu tavaliikmel. Mitme kõrgema riigiametniku jaoks tähendab see reegel selget palgalangust.

Eelnõu on kritiseerinud paljud sellega seotud institutsioonid, millele põhiseaduskomisjon üritas vastata saalomonliku tarkusega ehk kõigile raha juurde andes, sidudes nende palgad presidendi palgaga veidi kõrgema koefitsiendi abil.

Vana seaduseelnõu suhtes üsna kriitilised olnud kohtunikud jäid osaliselt aga ikka pika ninaga. Kohtunike palkade koefitsiente küll tõsteti natuke, ent samas jäid kohtute ja kohtumajade juhid eraldi kõrgemast koefitsiendist ilma. On küll võimalik, et neile lubatakse lisatasu.

Uus on ka see, et oma koefitsient määrati Eesti Panga nõukogu liikmetele. Nõukogu esimees hakkab saama 35 protsenti riigi presidendi palgast ja nõukogu liikmed 25 protsenti. Otsustamata on aga, palju riigijuhid täpselt palka saama hakkavad. See on kavas paika panna järgmisel esmaspäeval.

Poliitikast lahkunud Reformierakonna kunagine tipp-poliitik Meelis Atonen lausus, et ametnike palku pole mõtet liiga täpselt seadusega paika panna ning tal pole midagi selle vastu, kui mõni ametnik teenib ministrist enam. «Kui kohe paneme väga karmid piirangud ette, siis võib juhtuda, et piiratud palgaga võime saada ka piiratud võimetega inimesed riiki esindama. Sel juhul võib kokkuhoid väga kalliks minna.»

Atoneni sõnul on näiteks ehitushanked heaks näiteks valdkonnast, kus väikesed vead võivad väga palju maksta, mistõttu odavam võib olla maksta ametnikule head palka ja saada vastu korralikku tööd.