Pühapäeval 81-aastasena lahkunud majandusteadlane Uno Mereste oli taasiseseisvunud Eesti majandussüsteemi üks alusepanijaid, kes oma töös alati nõudlikuks jäi.
Reformide eestvedaja Uno Mereste kindlustas Eesti krooni aluspõhja
8. detsember 2009, 00:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba 1980ndate lõpus, kui professor Uno Mereste pikkade valgete juuste ja alati veidi muigel näoilmega Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna koridorides liikus, oli tegu nähtusega omaette.
Kui mitmeid teisi õppejõude võisid üliõpilased võtta ka tõsiselt või vähem tõsiselt, siis Mereste autoriteet oli kõikumatu. Positsioon lubas tal käituda guruna, samas ei seadnud Mereste end kuidagi tudengitest kõrgemale, vaid suhtus neisse kui oma tulevastesse kolleegidesse – arusaavalt, aga ometi nõudlikult.
Mereste eksamitest kõnelesid vanemad üliõpilased legende ning sestap söandasid vaid vähesed uljaspead ilmuda ettevalmistamata tema elavate silmade ette, mis pilkusid rangete prilliraamide taga.
Ta kutsus endaga statistika peensuste üle vestlema korraga mitte ühe, vaid väikese rühma tudengeid, et kellegi teadmatus ei segaks eksamineerimise loogilist mõttelõnga, ning suunas pausi puhul küsimuse kohe järgmisele.
Põhjalikud teadmised
Mida professor Mereste aga kuidagi ei sallinud, oli udutamine ja keerutamine vastamisel. Sellisel juhul pani ta rumaluste kõnelemisega aega raisanud tudengi kindlalt paika, seejuures üpris karmi verbaalse hinnanguga.
Uno Mereste laia silmaringi ja põhjalike majandusteadmiste juures polnud üllatav, et ta asus kahel käel kaasa lööma Eesti nõukoguliku käsumajanduse soost väljatirimise ja reformimise raskes töös. Nii oli Mereste üks neid tunnustatud teadlasi, kes oma autoriteediga kaitsesid avalikult 1987. aasta sügisel Edasis esitatud nn nelja mehe ettepanekut Eesti üleviimiseks isemajandamisele.
Lehtedes hakkas kohe ilmuma parteisõdurite vastulauseid. Sellised esinemised, nagu Mereste omad Rahva Hääles ja ETVs, ei lasknud komparteil Savisaare, Kallase, Made ja Titma ideed kalevi alla lükata ning Eestis tekkis asja ümber sisuline arutelu.
Ühes taasiseseisvumisega astus Mereste ühekorraga nii poliitikasse kui Eesti alles lapsekingades panganduse juhtimise juurde. Esimest korda valiti Mereste parlamenti Mõõdukate nimekirjas, hiljem ühines ta Siim Kallase loodud Reformierakonnaga.
Detsembris 1992 sai Merestest Eesti Panga nõukogu esimees ning tal tuli korduvalt kaitsta keskpanka poliitikute katsete vastu kahandada või lausa hävitada selle iseseisvat rolli, mis oli 1992. aasta suvel kehtestatud krooni tugeva aluspõhja kindlustamisel esmatähtis.
Esimese uue riigikogu ajal käisid kõvad poliitlahingud näiteks Mereste koostatud keskpanga seaduse ümber, mida üritati kuulutada lausa põhiseaduse vastaseks. 1994. aasta riigieelarve arutelu käigus esitas aga hilisem majandusminister Mihkel Pärnoja ettepaneku, et Eesti Panga eelarve tuleb ühendada riigieelarvega.
Mereste kirjeldab oma kolmandas mälestusteraamatu köites «Riigikogu ja Eesti Panga aastad», kuidas sellega sattunuks keskpank sisuliselt rahandusministeeriumi alluvusse. Poolkogemata hääletati Pärnoja ettepanek riigikogu saalis eelarvesse sisse ning tekkis suur pahandus, mida tuli asuda lahendama.
Võitles keelesaamatusega
Uno Mereste leidis, et krooni püsiv stabiilsus pole olnud üksnes valuutakomitee põhimõtte ja riigieelarve tasakaalus hoidmise teene, vaid kroon on püsinud ka tänu sellele, et vastutustundlik osa poliitikuist on krooni riigikogus järjekindlalt kaitsnud ja rahapoliitilisi uperpalle ära hoidnud.
Mereste oli riigikogus ka esimese korruptsioonivastase seaduseelnõu põhilisi koostajaid, mis võeti vastu 1995. aastal. Võib-olla üks akadeemik Mereste tuntumaid poliitilisi algatusi aga lõpuks vastuvõtmiseni ei jõudnudki – seadus seaduste keele rahvale arusaadavamaks tegemiseks.
«Seaduste keele lihtsustamise eelnõud leidsid küll teatavat poolehoidu, ent mitte nii suurt, et sellest oleks piisanud nende seadusena kehtestamiseks,» kirjutas ta oma mälestustes.
1998. aastal Postimehes avaldatud artiklis õigusteenuse seaduse kohta ütles Mereste, et keelesaamatult sõnastatud tekst on enamasti ka mõttevigane. «Kas seaduse eelnõu koostajad justiitsministeeriumis on suutelised ise üldse aru saama, mida nad riigikogul seadusena soovitavad kehtestada,» pahandas ta.
Eile portaalile e24.ee Mereste rolli kommenteerinud omaaegne kaasvõitleja, Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas ütles, et Uno Mereste oli särav majandusteadlane, kel oli oluline roll ka Eesti rahareformi läbiviimisel.