Valitsus ei andnud riigikogu palgapidurdamisele hinnangut

Alo Raun
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ka Postimees on kutsunud üles riigikogu palgatõusu ohjeldama.
Ka Postimees on kutsunud üles riigikogu palgatõusu ohjeldama. Foto: .

Valitsus loobus hinnangu andmisest eelnõule, mis pidurdab riigikogu liikmete ja kõrgete riigiametnike palgakasvu.


Valitsus ei teinud seda seetõttu, et eelnõu on neile vastukarva, vaid lähtudes rahvusvahelisest tavast, väitis peaminister Andrus Ansip valitsuse pressikonverentsil.

Ansipi sõnul juhtis valitsus ka eelnõu puhul tähelepanu sellele, et see tõstab tõenäoliselt eelnõu eesmärgi vastaselt kohtunike palka, sest see arvutatakse nüüd ka eelmise aasta 4. kvartali Eesti keskmise palga põhjal. Viimane on aga kõrgem kui varasem arvestamise alus ehk terve eelmise aasta keskmine palk.

Ansip viitas ka sellele, et on juristi, kelle sõnul on eelnõu põhiseaduse mõttega vastuolus.

Viie riigikogu fraktsiooni algatatud Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse eelnõu eesmärk on riigi eelarvevahendite kokkuhoid, vahendas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Algatajad märgivad, et süsteemsuse huvides on muudatused vormistatud eraldi ajutist iseloomu omava seadusena, kuna üksikmuudatuste kaudu pole otstarbekas täiendada kõiki seadusi, mis sätestavad Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkasid.

Eelnõu kohaselt sätestatakse põhimõte, et presidendi, riigikogu liikme, peaministri, ministri, kaitseväe juhataja, riigikontrolöri, õiguskantsleri, kõigi kohtuastmete kohtunike ja soolise võrdõiguslikkuse voliniku ametipalk on jätkuvalt seotud Eesti keskmise palga ning vastava koefitsiendi korrutisega, kuid palk ei saa perioodil 1. jaanuarist 2009 kuni 28. veebruarini 2010. aastal olla kõrgem kui 2007. aasta IV kvartali Eesti keskmise palga ja vastava koefitsiendi korrutis.

Vastavalt eelnõule jääb palga arvestamisel ülempiiriks 2007. aasta 4. kvartali keskmine palk.

Seadus fikseeriks ametipalga kaudu teatud perioodiks ülempiiri ka ametipensionide võimalikule tõusule.

Seaduse rakendamiseks ei ole vaja teha eraldi täiendavaid kulutusi. 2009. aastaks töötasudeks ja hüvitisteks planeeritud vahendite arvel hoitakse kokku 45 miljonit krooni.

Seadus jõustuks 1. jaanuaril 2009 ja selle toime lõpeks 1. märtsist 2010, mil naastakse kehtivates seadustes sätestatud palga arvestamise režiimi juurde.

Loe lisa!

Tarkade kogu tüürib riigikogu kõrval palka muutma

Kauaoodatud palkade külmutamine läheb töösse

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles