Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vähemalt kord kuu või kahe jooksul tasub klaase puhastada seestpoolt, sest autoga sõites koguneb sinna nähtavust halvendav tahma- ja tolmukiht.
Klaaside puhastamiseks seestpoolt tuleb pihustada klaasile spetsiaalset aerosooli, mille saab mõni hetk hiljem paberi või kuiva lapiga ära pühkida. Puhastamata jätmisel koguneb klaasile mustusekiht, mis eriti halvasti mõjutab nähtavust pimedas ja hämaras.
Väljast saab klaasid puhtaks spetsiaalsete pesuvedelike abil, mida on nii suviseid, talviseid kui ka aastaringseid.
Suvine klaasipesuvedelik tuleb sügisel juba varakult külmakindla vedeliku vastu välja vahetada, sest see võib madalamatel temperatuuridel külmuda. Suvised vedelikud on peamiselt mõeldud klaasi putukajäänustest puhtaks saamiseks.
Talvised klaasipesuvedelikud on universaalsed ja neid võib kasutada aasta ringi. Sellised vedelikud kannatavad külma ja jagunevad temperatuuri alandava alkoholi järgi etanooli-, isopropüülalkoholi- või metanoolipõhjalisteks.
Pesemisomaduste poolest on paremad isopropüülalkoholil ja metanoolil põhinevad tuuleklaasivedelikud. Enamik Euroopa riike (v.a Soome ja Eesti) on tervisele ohtliku mürgise metanooli tarbekeemias keelustanud, sest juba neljamilliliitrine metanooli (puupiirituse) sattumine organismi võib põhjustada pimedaks jäämise, 30 ml on aga inimesele surmav.
Tuuleklaasivedelike külmakindlus on paljudele autojuhtidele arusaamatu. See, mitu miinuskraadi toote pakendile on kirjutatud, pole paraku nimetatud vedeliku kasutustemperatuur tuuleklaasi pesemiseks.
Pakendile kirjutatu näitab tavaliselt vedeliku külmumispunkti või -piiri. Põhjuseks see, et alkoholi sisaldava vesilahuse sattumisel tuuleklaasile hakkavad toimima mitmed teised füüsikanähtused.
Tähtis on, et pesuvedelikku saaks probleemideta kasutada kuni kümne külmakraadini või mõni kraad allapoole - just sellel temperatuuril, mil tekib soola poolt sulatatavast lumest pori.
Praktikas on leitud parimaks talvise tuuleklaasivedeliku kasutuspiiriks -20...-21 °C, kus on tagatud nii pesuvõime kui ka süsteemi kaitse pakase vastu. Isegi madalamal temperatuuril ei põhjusta pakane vedeliku kasutamisel süsteemi purunemist, kuna tekkinud jääkristallid ei moodusta monoliitset jääd nagu veest tekkinud jää puhul.
Tasub tähele panna, et nii madalama kui kõrgema alkoholikontsentratsiooniga vedelikud võivad põhjustada probleeme. Madalamal kontsentratsioonil võivad tekkida monoliitsed jääkristallid, mis lõhuvad süsteemi - paisutavad, kiiluvad pumba kinni, lasevad kaitsmed läbi jms.
Vähese alkoholisisalduse puhul pole tagatud piisav kaitse külma vastu. Kõrgemal kontsentratsioonil muutub vedelik liiga viskoosseks (paksuks ja venivaks) ning see pole enam pumbatav läbi voolikute ega pihustite. Selle tagajärjel võib pesuri pumba mootor üle kuumeneda, kuigi vedeliku külmumispunkt võib olla näiteks -40 °C!
Seega pole etiketil näidatud temperatuur kõige adekvaatsem omaduste ja kvaliteedi näitaja. See võimaldab tootjatel (teatud määral) selle näitajaga manipuleerida ostjaid, kes võrdlevad vaid etiketil olevaid numbreid hinnaga.
Aeg-ajalt juhtub, et klaasile pihustatud pesuvedelik jäätub. Põhjuseks on, et alkohol lendub kiiresti ning soojusvahetuse käigus alaneb klaasi temperatuur ning sinna jäänud vesi külmub. Seetõttu tuleb salongisoojendus juhtida tuuleklaasile ning jahedama ilma ja suurema kiiruse puhul tasub klaasi pesemisel olla ettevaatlik.
Madalama temperatuuri puhul langevad vedeliku veejoad teinekord ka tavapärasest madalamale. Alkoholi viskoossus muutub temperatuuri muutudes, seetõttu mõjutab vesilahuses olev alkohol ka veejugade kõrgust.
Pihustite külmudes tuleb need soojendada ja puhastada. Pihustid võivad külmuda, kui lumesajus või lörtsis katavad sulanud helbed pihustite avad ning külmudes takistavad nende tööd. Uuematele autodele on paigutatud sageli siiski pihustite ja voolikute külmumist takistavad soojendusseadmed.
Kindlasti ei tasu akende puhastamisel unustada klaasipuhasteid. Et klaasid saaksid puhtaks, tuleb aeg-ajalt puhastada ka puhastusharju ehk kojamehi puhta lapi ja pesuvedelikuga nende külge jäänud porist.
Muidu vedelik küll peseb, hari aga määrib, tekitades klaasile kile ja/või triipe. Soovitav oleks klaasipuhastusharjade pealt mitte kokku hoida ja vahetada neid korra aastas.
Heivo Viinalass, AS Aspokem Eesti müügi- ja turundusjuht