Mis on botuliinisüst?

Botuliinisisüst on Ameerikas ja Lääne-Euroopas kõige popim mittekirurgiline ilumeditsiini protseduur. Sest see mõjub tõesti!

Tartu Ülikooli närvikliiniku neuroloog Pille Taba ütleb, et arstid on ravi eesmärgil botuliini süstinud enam kui 25 aastat, Eesti neuroloogid võtsid selle kasutusele kaheksa aasta eest. Esimesena kasutasid botoksisüsti 1970. aastate lõpus silmaarstid kõõrdsilmsuse raviks, süstides seda silmaliigutaja-lihasesse. Hiljem sai sellest neuroloogias vastutahteliste liigutuste (nt kõõrkaelsus, näolihaste spasmid) üks tõhusamaid raviviise. 1990. aastatest hakati botuliini maailmas tarvitama ilusüstidena kortsude silumiseks.

Kange mürk.

Meediast on jäänud kõlama ilusüsti nimena Botox, kuid see pole tegelikult ainus botuliini sisaldav ravim. «Et esimesena botuliiniga ravimit valmistama hakanud USA firma pani sellele nimeks Botox, kujuneski just sellest ravimi ja ka iluprotseduuri praegune popp nimetus – botoksisüst – Ameerikas,» räägib Ars Medica erakliiniku ilukirurg Katrin Krüünvald. Eesti meditsiin, sh ilukirurgia, kasutab nii BotoxA-d kui Dysporti. Mõlemad sisaldavad toimeainena botuliini, vaid toimeühikute arvestamine on erinev. BotoxA (toksiini alatüüpe on seitse, märge A näitab, et ravimis on toksiini A-tüüp) registreeriti meil kaheksa aastat tagasi, Dysport paari aasta eest. Iseenesest on botuliin Pille Taba sõnul tugevaim bioloogiline mürk, botulismitekitaja bakteri eksotoksiin – kangem kui teetanusetoksiin ja mürgisem kui strühniin. Toksiin tekitab n-ö keemilise lihashalvatuse. Süstides seda valitud näolihasesse, blokeerib see närviimpulsi. Kaob näolihaste liigutamise aktiivsus (nt otsmiku kortsutamine) ja kortsud lõdvenevad. Süsti efekt püsib sõltuvalt inimesest 4–6 kuud, organism võitleb mürgi vastu ja närviülekanne taastub. «Et aga inimene harjub süsti toimeajal vastavat näopiirkonda mitte liigutama, kortsutab inimene ka rohu mõju taandudes seda kohta vähem,» räägib Katrin Krüünvald. Nn botoksisüst annab hea tulemuse eeskätt harjumuslike ehk miimiliste kortsude (need, mis tekivad lihase «krimpsutamisest», nt murekortsud kulmude vahel, sagedasest otsmiku kortsutamisest tingitud vaod) ennetamisel ja silumisel, nahamuutuste puhul sellest abi ei ole. Ilukirurg nimetab vastunäidustusena rasedust, rinnaga toitmist, ülitundlikkust ravimi suhtes, teatud lihashaigusi, põletikku süstitavas kohas, palavikku, ka mõningaid antibiootikume.

Ohtlik liialdamine.

Katrin Krüünvald ütleb, et võimalike riskide ärahoidmiseks eeldab süst eeskätt hea koolituse ja praktikaga arsti. Valesse punkti süstides võib tekkida üleliigne lõõgastus (silmalaud vajuvad alla), kulmude ebaloomulikult kõrge asend, näo ebasümmeetria. Võib esineda ka ajutist peavalu. Neuroloog lisab, et kõrvaltoimena võib tekkida lühiajaline nahapunetus ja turse. Liiga suured annused võivad tekitada soovimatu halvatuse, nägu võib muutuda maskitaoliseks, silmalaud ja suunurgad alla vajuda. Õnneks on toksiini toime suhteliselt lühiajaline ja püsivaid kahjustusi tavaliselt ei jää, kinnitavad mõlemad spetsialistid. Pille Taba lisab, et neuroloogias on kõrvaltoimeid vaid 5–17% protseduuridest. Vaid ülemäära tihe süstimine samasse kohta võib põhjustada lihase kõhetumist ja nahamuutusi. «Igasuguste iluprotseduuridega liialdamine võib kaasa tuua soovimatuid tagajärgi. Ja iga kolme kuu järel süstimine on liiast. Lihaste kõhetumise vältimiseks tuleb lasta neil vahepeal ka natuke tööd teha – sellest veel kortsud tagasi ei tule,» rõhutab Katrin Krüünvald. Muidugi pole botuliinibuum nagu Ameerikas ja Euroopas Eestis üksnes süsti hinna tõttu mõeldav. Näiteks erahaiglas Fertilitas maksab süst sõltuvalt piirkonnast 5000 kr ringis, ilukirurgia erakliinikus Ars Medica 3000–7000 kr.

Omal nahal

Lii Unt

,

Stiil

Stiili toimetaja Lii Unt testis mitmeid uudseid ilusüste. Botuliinisüst osutus kõige mõjusamaks.

Ilusüst – milleks? Paljud on küsinud, miks inimesed selliste kahtlaste asjadega tegelevad. Aga mõelge ise, mis maailmas me elame! Et õunu paremini müüa, töödeldakse neid kemikaaliga, mis paneb need ebaloomulikult läikima ja hoiab igavesti noored. Kui naine oma parimais aastais näeb tööotsimise kuulutusi lugedes, et naise «parim enne» lõpeb valdavalt 35. eluaastal, tunneb ta end kui eesti taliõun euroturul – maitse on laitmatu, ent koor hakkab kergelt kipruma. Pole siis imestada, et taliõun (või müügiesindaja) hakkab unistama ainest, mis koore alla süstides muudab õuna jälle pringiks. See aine leitaksegi meditsiinist: botuliin! Et tegemist on kange mürgiga, pole mingi vastuargument, kuni see ei tapa. Kas botuliin võib tappa? Vähemalt üliväikestes kogustes paarikümne aasta jooksul mitte, seda on tõestanud lihaste patoloogia ja liighigistamise all kannatavad patsiendid, kellele süstitakse seda mürki mitu korda aastas. Oma kogemusest võin öelda, et süstist jäi ühekordsel kasutamisel süütu mulje. Kui paigutada see teiste meie aja mürkide skaalale – heitgaasid, meelemürgid jms –, ei mürgita see siiski aju või kopse, vaid pindmisi lihaseid, mis mõne kuu pärast taastuvad. Mida süst teeb? Otsmik on kõige tänuväärsem koht botuliinisüsti jaoks. Piirdusingi sellega, ehkki tulemuslik olevat ka kanavarvaste süstimine. Süst oli nagu sääsehammustus ja jättis nahale väikesed punased kublad, mis päeva jooksul kadusid. Tõeline elamus oli, kuidas kortsud laubalt nagu nõiaväel silenesid. Kõik teised uudsed ilusüstid, mida Stiili eksperimendi käigus testisin, jätsid paraku suhtelise tulemuse, parandades ilmet mõnevõrra. Botuliini toimet suudab märgata ka kõige suurem skeptik: kortsu lihtsalt enam ei ole. Ja niikaua, kui aine mõjub, ei suuda sa parimagi tahtmise juures kulmu kipra tõmmata. Samuti andis liikumatu laup välise meelekindluse, mis mõjutas ka seesmist. Kui ilukirurg lubas, et ka pärast süsti mõju kadumist oled võidumees, sest harjud lihaseid mitte kortsutama, kuulasin teda üpris skeptiliselt. Ent tõesti suudan otsmikulihaseid paremini valitseda. Mida süst ei tee? Õnnelikuks mitte, sest õnn on sisemine asi. Rahulolu, mis tekib silenenud nägu vaadates, kestab vaid hetke, kui eluhoiak on negativistlik. Botuliini ei süstita nende lihaste piirkonda, mille liikumine on eluliselt vajalik, nt suu, ja kui inimeses peitub loomupärane rahulolematus, hakkab ta lauba silenedes põdema kortse suu ümbruses. Nii võibki muutuda ilusüsti narkomaaniks...