Juhtkiri: viimane aeg ärgata

FOTO: Urmas Nemvalts

Pealinnas tuleks tööjõukulu rohkem kärpida

Kui Eesti eraettevõtted oleksid tänavu jätkanud endise hooga majanduse kiire kasvu aastail lendstardi saanud palgarallit, poleks paljusid neist enam olemas. Kuigi igasugune kärpimine on alati valus, tuli firmadel muutunud majandusoludes tööjõukulusid kokku tõmmata. Töötajad hakkasid saama palgapäeval vähem raha ja paljud neist pidid vastu võtma koondamisteate.

Masu-nimeline äratuskell oli juba mitu korda helisenud, kui avalik sektor viimaks silmad lahti sai. Ehkki ettevõtjate suust ja ajakirjandusest kõlas kriitikanoote, oli ka mõistetav, et reaktsioon ei saanud olla nii kiire – avalik sektor on alati inertsem, muutused toimuvad siin aeglasemalt. Nüüd oleks viimane aeg jalad alla võtta ja vannituppa unerähma pesema siirduda. Me ei ela enam aastas 2008 ja 13. palga ning tühjade ametikohtade mahatõmbamisest üksi jääb väheks.

Rääkides kohalikest omavalitsustest ja võttes lähema vaatluse alla suurimad Eesti linnad, on seda mõistetud. Kuid näib, et mitte veel siiski täiel määral. Eeskätt kehtib see Tallinna kohta.
Suurimad muudatused on läbi teinud Pärnu. Alles see oli, kui see linn üritas – muide, Eesti linnapeadest kõige enam teeninud Mart Viisitamme juhtimisel – justkui väikest Tallinna teha. Kuid suvepealinnale käisid niisugused kulutused üle jõu. Pärast tänavusügisesi kohalikke valimisi ollakse uue linnavõimu käe all jõudnud eelarve suurusega tagasi kolme aasta tagusesse aega. Ka töötajate arv on mõnevõrra vähenenud, kuid tööjõukulu on isegi väiksem kui 2006. aasta eelarves.

Ka ülikoolilinna Tartu eelarve on maandunud aastate 2006–2007 tasemele, kusjuures kulu töötasudele vähenes ka juba tänavuses eelarves.

Nii uskumatu kui see ka ei näi, suutis pealinn veel tänavugi kulutada töötasudele tublisti enam kui mullu. Palgakulud on alates 2005. aastast kahekordistunud, samal ajal kui teistes linnades on tõus olnud 46 protsenti (Tartu) ja 69 protsenti (Pärnu). Tuleval aastal vähendatakse küll tööjõukulusid 546 miljonilt 500-le, ent osakaal eelarvest (7,1 protsenti) on tunduvalt suurem kui Pärnus (5,6 protsenti) või Tartus (4,6 protsenti).

Arvestades, et Tallinn oma seitsme miljardi kroonini küündiva eelarvega on teiste Eesti linnadega võrreldes tõeline hiiglane, annaksid lisakärped siin linnale kokku kuivava tulubaasi tingimustes hingamisruumi. Kuid Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide meelest on otstarbekam rakendada Tallinnas uusi makse, nagu näiteks paadimaks, mille olemus ja eesmärk jääb avalikkusele ning kohati näib, et ka linnavalitsejatele endile üsna ebamääraseks.

Tagasi üles