Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääne-Virumaal Lepnal tegutsev OG Elektra lihatöötlemistsehh on Eestis üks viimaseid tootmiskohti, kus kasutatakse verivorsti tegemisel veel naturaalset verd.
Ajaloolisest vorstiteost erineb tänapäevane verivorsti valmistamine tublisti. Tootmise ratsionaliseerimise ja mehhaniseerimise käigus on isegi verivorsti põhikomponenti - verd - pulbrilisel kujul kohale tooma hakatud. Verepulber on nagu kohvikoorepulber; segad vee sisse ja ongi veri valmis.
Lihatööstuse juhataja Külli Eifuss rääkis Virumaa Teatajale, et tootmistempo kiire kasvu pärast tuleb ilmselt neilgi tulevikus pulbri peale üle minna.
Verivorsti valmistamise põhimõte on laias laastus sama, mis aastasaja eest. Kõigepealt segatakse tangud, jahu ja pekk kokku, maitsestatakse ning alles siis lisatakse veri. Kasutatakse juba valmis maitseainet.
«See on tarnija poolt sertifitseeritud ja täpse koostisega, siis ei saa mööda panna,» lisas Eifuss. «Varem segasime ise punet, pipart, soola, aga lihtsam on valmis maitseaine sisse osta.»
Valmis vorstitäide pressitakse pritsmasina abil sooltesse, mis samuti teisest ettevõttest sisse ostetud. «Vanasti puhuti ja topiti,» meenutas lihatööstuse kulinaariaosakonna juhataja Küllike Koskinen.
Katkise koha naksavad vorstitäitjad masinaga maha, et tarbijani terve vorst jõuaks. Enamjaolt peidetakse veremass seasoolde, kuid toodetakse ka peenemaid ja vürtsikamaid lambasooles verivorste.
Kui toored verivorstid valmis põimitud ning roostevabast terasest riiuli moodi kaadervärgile riputatud, viiakse need termilisse töötlemisse ehk küpsetusse. Küpsenud vorstid jahutatakse külma õhuga. Pärast seda jääb veel vorstiteo viimane etapp - kaup pakendatakse ja saadetakse kauplustesse. (PM)
Sajad tonnid verivorsti
Eesti suuremad lihatööstused toodavad detsembrikuu jooksul sadu tonne verivorsti.
• Rakvere lihakombinaat 300 tonni.
• Valga lihatööstus 86 tonni.
• Wõro Kommerts vähemalt 80 tonni.
• Saaremaa liha- ja piimatööstus 60 tonni.
• Adavere lihatööstus 15 tonni ringis.
Allikas: PM