Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hõrk krevetiliha ei jää jõevähi omale suurt alla.
Aasia köögis on krevetid iseäranis au sees. See taipärane pajaroog on segatud krevettidest, riisinuudlitest, laimimahlast, rohelisest sibulast, Cayennei piprast, pruunist suhkrust, taimeõlist, kalakastmest, ubadest, soolapähklitest ja magusast tillikastmest.
Kümnejalaliste vähkide alamseltsi kuuluvaid krevetilisi tuntakse tänapäeval pea 2500 liiki. Süüa kõlbavad nad kõik, kuid rohkem püütakse krevetti ja garneeli. Need on krevetilistest ühed suuremad, kaaludes keskmiselt 40 g ja kasvades 20-30 cm pikkuseks.
Väiksemaid krevetilisi kasutatakse mitmesuguste pastade, pooltoodete ja toidulisandite valmistamiseks.
Krevettidest maitsvamaks peetakse vähilistest vaid jõevähki.
Isasest saab emane. Krevette ja garneele püütakse rannikuäärsest merest 45 m sügavuselt. Põhilised püügikohad on India ookean, Austraalia ja Okeaania rannik, Jaapani ja Hiina meri, Guinea laht, Atlandi ookeani lõunaosa ning Kesk-Ameerika rannikualad. Kagu-Aasias kasvatatakse krevetilisi ka kunstlikult tammidega piiratud tiikideks jagatud rannikualadel.
Välimuselt on krevett ja garneel üsna sarnased ning tavainimesele esmapilgul eristamatudki. Krevetid on veidi laiema keha ja lühemate tundlatega, garneelid saledamad ning pikemate tundlatega.
Enamiku krevetiriigi asukate seas valitseb sugudevaheline võrdsus ja teineteisemõistmine: pärast suguküpsuse saavutamist on krevett isane, muutub aga suuremaks kasvades-küpsedes emaseks. Ehk just sellisest tasakaalustatud moondumisest tulenebki hõrk, õrn, maitsev ja ka stressist vaba liha.
Söögiks kõlbab 38-45 protsenti krevetist, peamiselt seljaosa. Liha koostis sarnaneb paljuski väherasvaste merekalade omaga, sisaldades ligi 19 protsenti hästi omastatavaid valke (sh asendamatuid aminohappeid) ja ligi kaks protsenti mineraalsooli. Ülejäänu on vesi. Esiletoomist väärib kõrge joodi-, vase- ja väävlisisaldus, aga ka D-, A- ja B-rühma vitamiinid.
KEEDA LÄBI. Koorimata krevette müüakse poodides nii keedetult kui ka värskelt külmutatuna. Viimaseid peab enne tarvitamist toasoojas veidi sulatama, et nad üksteisest eralduksid, ning seejärel 8-10 minutit keetma.
1 kilo krevettide kohta on vaja võtta 3 liitrit vett, 2-3 loorberilehte, 3-4 tera pipart, 1 kuhjas sl peenestatud värsket või 1/2 sl kuivatatud tilli, veidi värsket või kuivatatud riivitud juurpeterselli, 30-60 g soola ja 1 sl suhkrut. Keeduleem tuleb krevettidelt ära valada seda saab kasutada puljongina. Selliselt keedetud krevette võib pakkuda tervelt või puhastada koorikust ja tarvitada eri roogade valmistamiseks.
Keedetult külmutatud krevette tuleks keematõusmise momendist keeta 3 minutit, lasta 12 minutit kaane all maitsestumiseks seista ja seejärel kurnata.
Järgnevais retseptides võib kasutada ka konservkrevette või kooritud ja külmutatud krevette, aga siis tuleb neid võtta pea poole vähem.
Võiet ja suppi
Krevetivõie. 600 g värskelt külmutatud või 400 g keedetult külmutatud krevette, 125 g võid.
Keeda krevetid maitsestatud vees pehmeks, nõruta ja jahuta. Lase keedetud ja koorikust puhastatud krevetid paar-kolm korda läbi hakkmasina ja sega võiga ühtlaseks massiks. Soovi korral lisa värsket tilli ja soola. Kasuta saiakatteks. Samuti võib selle võiga täita punaseid või kollaseid väiksemaid paprikaid, asetada need veidikeseks külma ja lõigata siis ratasteks.
Roheline krevetivõie. 400 g värskelt külmutatud või 300 g keedetult külmutatud krevette, 100 g võid, 2 muna,50 g murulauku või rohelist sibulat, 1 kuhjas sl peenestatud värsket tilli ja veidi petersellilehti, maitseks soola.
Keeda krevetid maitsestatud vees pehmeks, nõruta ja jahuta. Lase keedetud ja koorikust puhastatud krevetid paar-kolm korda läbi hakkmasina. Sega krevetipastale juurde peenekshakitud keedetud munad, või ja maitseroheline. Määri võie kergelt röstitud saiadele ja kaunista petersellilehtedega. Soovi korral võib murulaugu või sibula asendada peenestatud vürtsbasiilikuga. Kasutada võib ka rohelisi porrulehti (piisab ühest porrust) need tuleb hakkida peeneks, panna sõelale, tõsta minutiks keeva vette, jahutada külma vee all ja lasta koos krevettidega teisel või kolmandal korral läbi hakkmasina.
Krevetid tarretises. 700-800 g värskelt külmutatud krevette, 0,7-0,8 liitrit juurviljapuljongit, 30-35 g Ļelatiini, 5-6 sl rohelist konservhernest, üks punane ja üks kollane paprika, 2 porgandit, petersellilehti, maitseks soola.
Keeda krevetid, kurna, jahuta ning koori. Kui keedupuljong jääb selge, võib seda kasutada tarretise valmistamiseks. Siiski sobib rohkem kuubikutest valmistatud juurviljapuljong, sest sel juhul jääb tarretis läbipaistev.
Lõika paprika peenteks ribadeks, pane need sõelale, tõsta mõneks minutiks keeva vette ja jahuta külma jooksva vee all. Paisuta elatiin vähese külma veega, lahusta puljongis ja kuumuta keemiseni. Võta väiksemad tarretisevormid ja vala nende põhja pisut jahtuma hakkavat Ļelatiinpuljongit (soovi korral võib põhja panna õhukese sidruniratta), tõsta kausid jahedasse, lao tardunud kihile kooritud krevetid, paprikaribad, porgandirattad ja petersellilehed, vala peale uus kiht jahtuma hakkavat Ļelatiinpuljongit ja tõsta taas jahedasse. Siis lao peale teine kiht, milles on konservherned, ja lase lõplikult tarduda.
Kreveti-riisisalat. 600 g värskelt külmutatud või 400 g keedetult külmutatud krevette , 3 kuhjas sl riisi, 2-3 keskmist mugulsibulat (punast), 3 keedumuna, 4-5 kuhjas sl rohelist konservhernest või -maisi, 1-2 kuhjas sl peenestatud vürtsbasiilikut, 1 kuhjas sl peenestatud tilli, 4-5 sl majoneesi, maitseks soola.
Keeda, kurna, jahuta ja koori krevetid. Keeda riis sõmeraks, jahuta külma jooksva vee all, nõruta. Lõika sibul peenteks ribadeks, haki muna kahvliga peeneks. Sega kõik koostisained ja tõsta salat pooleks tunniks jahedasse maitsestuma.
Kreveti-seenesalat. 600 g värskelt külmutatud või 400 g keedetult külmutatud krevette, 3 kuhjas sl riisi, 1-3 keskmist mugulsibulat (punast), 400 g keedetud kartulit, 100-150 g marineeritud ?ampinjone, 2 marineeritud kurki, 4-5 sl oliiviõli, 1-2 sl valget veiniäädikat, noaotsaga musta pipart, maitse järgi soola ja suhkrut.
Valmista krevetid ette nagu eelmistes juhistes. Tükelda kartul ja kurk kuubikuteks, haki sibul peenteks laastudeks ja seened ribadeks. Sega kõik koostisosad ja tõsta salat külma maitsestuma. Serveerimisel puista peale maitserohelist.
Krevetisupp vigurmakaronidega. 2-2,5 liitrit vett, 600 g värskelt külmutatud või 400 g keedetult külmutatud krevette, 200 g vigurmakarone, 1 porgand, 2 mugulsibulat, 3 sl õli, 1-2 kuhjas sl peenestatud maitserohelist, 1-2 loorberilehte, 4-6 tera musta pipart, soola.
Keeda krevette 8-10 minutit, nõruta, jahuta ja koori. Riivi porgand jämeda riiviga ja prae kergelt õlis läbi. Haki mugulsibul peeneks ja hauta samuti väheses õlis. Aja krevetipuljong keema, lisa hautatud aedvili ja makaronid ning keeda, kuni makaronid on peaaegu pehmed. Lisa kooritud krevetid, keeda veel mõni minut. Puista supile maitserohelist, paku kõrvale röstsaia.
Krevetid taignas. 1,5 kg värskelt külmutatud krevette, 150-200 g nisujahu, 200 g piima, 4 muna, 1 sidrun, 2 sl taimeõli, 100-150 g margariini, maitseks peenestatud maitserohelist, soola ja musta pipart.
Keeda, nõruta, jahuta, koori krevetid ja piserda sidrunimahlaga. Sega juurde 2 sl taimeõli ja jäta 20-25 min toasooja maitsestuma. Valmista jahust, piimast ja munast paks soolaga maitsestatud taigen. Kasta krevetid kahvliga taignasse ja küpseta fritüüris läbi. Nõruta liigne rasv ja paku koos majoneesikastmega. Raputa peale maitserohelist.
Toivo Niiberg