Fiati senise liidri Giovanni Agnelli surm tabas ettevõtet seni kõige suuremas kriisis, kus miljardite eurode suurused võlad on sundinud ettevõtet töötajaid koondama ning konglomeraadi ülejäänud ettevõtteid müügiks valmistuma.
Fiati asutaja lapselaps Giovanni Agnelli (81) oli autotootmise müümise vastu ka maailma suurimale autofirmale General Motorsile, mis omab praegu viiendikku Itaalia suurimast autofirmast, samuti optsiooni ülejäänud aktsiate ostmiseks.
Fiati suurte raskuste tõttu ei pruugi aga General Motors ettevõttest huvitatud olla, kuna ka Euroopa Opel ja Saab vajavad kehvast seisust väljatoomist.
Fiati iseseisvana jätkamiseks vajab ettevõte pankade kinnitusel ligi kolme miljardi eurost rahasüsti. 80-liikmeline Agnellide perekond kavatseb selleks holdingettevõtete Ifi SpAj ja Ifil Spa abil finantseerida oma osa ligi 820 miljoni eurose laenuga.
Giovanni Agnelli asus Fiatis tööle, kui Fiat liikus oma mudel 500 edu najal. Tipphetkel olid pooled Itaalias müüdud autod Fiatid, suur osa neist 500-d, mis sobisid hästi kitsastele keskaegsetele Itaalia linnade tänavatele.
Algselt Fiatis rahandusega tegelenud Agnelli liikus karjääriredelil edasi, saades 1966. aastal juhatuse esimeheks. 1980. aastal loobus ta igapäevase tegevuse juhtimisest ning asus pikaajalise strateegia kujundamisele, 1996. aastast oli ta ettevõtte auesimees. Fiat omandas ka Alfa Romeo ja Lancia, mis andis talle kodumaises autotootmises sisuliselt monopoli.
1990. aastatel hakkas Fiati olukord aga halvenema, sest valitsuselt saadi vähem abi, konkurents aga kasvas. 1993. aasta hiigelkahjum nõudis ligi 2,5 miljardit dollarit erakorralist abi pankuritelt. 1970. aastate naftakriisist aitas Fiati välja kümneprotsendise osaluse müümine Liibüale, mille ettevõte hiljem tagasi ostis.
Giovanni Agnelli noorem vend Umberto Agnelli võttis reedel üle Fiati nõukogu esimehe koha ning samuti pere holdingettevõtte esimehe koha.